Kõrvits Winter sweet (Talvine magus)
Tootja: Poisk+
Magusad viljad säilitamiseks. Hiline sort. Tõusmetest valmimiseni 120-130 päeva. Vilja mass on 7-12 kg. Viljaliha oranžikas, mahlakas ja magus. Hästi transporditav. Universaalne kasutamine. Pakis 10 seemet.
Aga kas te ka teate… Salat talvisest kõrvitsast. Kooritud ja seemnetest puhastatud kõrvitsa viljaliha, porgand ja õun (2:1:1) riivitakse jämedal riivil, lisatakse maitse järgi soola, segatakse, maitsestatakse hapukoore või majoneesiga. Roog kaunistatakse porgandi viiludega, rohelise peterselli või tilliga.
Kõrvits ületab
süsivesikute, pektiinainete, vitamiinide ja mineraalsoolade sisalduselt
paljusid köögivilju. Eriline väärtus on kõrvitsal dieettoiduna.
Parimateks kõrvitsa liikideks loetakse muskaatkõrvitsaid (Cucurbita
moschata). Muskaatkõrvits on pärit troopilistelt rannikualadelt Kesk
Ameerikast ja Mehhikost. Muskaatkõrvits hõlmab kuut alaliiki:
turkmeenia- (nõrgalt segmenteeritud), jaapani- (sügavalt
segmenteeritud, tugevalt kortsuline või tüükaline), mehhiko-
(puutaoline koor, magus jahune viljaliha), kolumbia- (viljad on pipra
kujulised), põhja-ameerika- (viljad on väikesed või keskmised,
lapergused või silinderjad) ja india - (viljad on väga suured,
ereoranžid, kerakujulised või ovaalsed). Üheks muskaatkõrvitsa väliseks
tunnuseks on lehtede pinnal asuvad valged või hõbedased plekid, mis
peegeldavad osa päikesekiirtest, mis omakorda vähendab vee kulu.
Muskaatkõrvitsa sordid on rikkad karotiini poolest ( kuni 26 mg 100 gr.
kuivaine kohta). Kõik nad on hilisvalmivad. Teada on kesk- ja ja
pikkade võrsetega (4-6m) sorte. Muskaatkõrvitsate laialdasemat levikut
meil takistab tema soojalembesus. Siiski valmib see kõrvits ka Eesti
tingimustes, kui kasvatada teda ette (seemned külvatakse potti 20-25
aprillil, välja istutatakse taimed peale kevadiste öökülmade möödumist
4-6 juunil, selleks ajaks on taimedel 2-3 pärislehte). Kõrvits tuleb
koristada enne esimesi külmi. Muskaatkõrvitsad säiluvad hästi, mõningal
juhul võib neid säilitada juuni kuuni. Seemnete söödavus on pandud
kahtluse alla. Erinevalt teiste kõrvitsasortide seemnetest, on nad väga
väikesed, neil on jäik kõva koor. Peale selle on neid viljas reeglina
vähe. Nad asuvad vilja alumises osas, ülejäänu on puhas viljaliha. Kohe
peale korisistamist on viljaliha kahvatu värvusega (beež või hele
oranž), kerge muskaadi aroomiga, mageda maitsega. Säilitamisel omandab
viljaliha oranži varjundi, seejuures tugevneb muskaadi lõhn, samuti
suureneb suhkrusisaldus.
Valminud kõrvitsa viljalihas on palju
karotiini, ta on maitsev ja kasulik, söödav ka toorelt. Garneeringuna
või lihatoitude juurde see kõrvitsasort ei kõlba kõrge suhkrusisalduse
ja pehmuse tõttu. Kuid kõikvõimalike putrude, pirukate, küpsetiste,
keediste, mahlade ja teiste samalaadsete toitude tarbeks sobib ta
täiesti. Ülipikal säilitamisel (üle 5-6 kuu) muutub viljaliha
kiuliseks, kaotab oma väärtuslikud maitseomadused, suhkru sisaldus
väheneb. Sellist kõrvitsat võib kasutada ümbertöödelduna, värskena pole
ta eriti söödav. Muskaatkõrvitsa sordid on: "Muskaat", "Zemtšužina" (Pärl), "Perehvatka", "Vita", "Vitamiini", "Butternut Ponca", "Puritan Butternut".
|
|
