Konflikt ja kuidas sellega võidelda

Tõlkija: Seemnemaailm (seemned@seemnemaailm.ee)
Avaldamise kuupäev: 05/12/2005
Kategooria: Sinu tervis
Trükiversioon

Miks tekivad sümpaatiad ja antipaatiad inimeste vahel? Miks ühele inimesele meeldivad kõik, teist aga ärritavad kõik, ja isegi naeratus kutsub esile kahtluse silmakirjalikkuses? Need tunded on paika pandud isiklike kogemuste põhjal: keegi solvas meid, või julgustas, lõi, või aitas raskel minutil. Elus ei saa hakkama ilma diskussioonideta, vaidlusteta ja loomulikult ka ilma konfliktideta. Tunnete ja isiksuse väärikuse solvamine kutsub esile tugevad emotsionaalsed üleelamised, mis võivad viia kriisideni. Vaatame, mis juhtub, kui konflikt lahendatakse valesti, või ei lahendata üldse. Heidame pilgu tagajärgedele: häireseisund, abitus, üksindus, rahutus, loidus, varjatud viha, väsimus, kõrge vererõhk, unetus, haigus. Aga vot mis juhtub, kui konflikt lahendatakse õigesti: kergendus, rõõm, rahu, pulbitsev energia, terve uni, tervis.

Konflikti signaalid

Kriis - signal on piisavalt ärevusttekitav. Inimene katkestab suhted kas siis tööl või armusuhtes. Ilmselgelt on meil tegemist lahendamata konfliktiga.

Pingeseisund - veel üks ilmne signaal. Kui näiteks mees palub naisel ulatada talle soolatops, ja naine vastab talle "sulle ei kõlba minu valmistatud maitsetu toit?", on tegu kaua kestnud juurdunud probleemiga. Võib olla, et mees on mõned korrad hilja koju jõudnud, naine on tulnud aga kindlatele järeldustele, omamata piisavalt mõjuvaid tõendeid. Võib olla, et kogu selle loo on esile kutsunud lihtne valestimõistmine, kuid pingelises atmosfääris võib see kõik kujuneda konfliktiks.

Arusaamatus - me langeme sageli selle õnge, tehes vääraid järeldusi situatsioonidest, näiteks: mees sõidab koju rahvast täis ühistranspordis, autobuss pidurdab järsult ja kõrval seisnud naine jätab kogemata teie mehe särgile huulepulga jälje.

Intsident - milline väike asi võib esile kutsuda ajutise muretsemise või ärrituse, vot näiteks mehe ja soolatopsiga. On võimalik, et hoolimata mehe hilisest kojutulekust, otsustas naine mitte korraldada skandaali, kuid mehe ükskõiksus äratas kahtlused tema teadvuses. Nüüd püüame anda üldist iseloomustust konfliktsituatsioonide lahendustele.

Konfliktsituatsioonide lahendused

Eemaldumine konfliktist. Selle lahenduse kohta räägitakse: "räägime sellest hiljem, ma olen praegu väga hõivatud". See annab tõepoolest partneril aega mõelda, kaaluda kõike "poolt" ja "vastu" argumente. Kuid üldjuhtudel lükkab see lihtsalt konflikti edasi kaugemasse tulevikku. See lahendus ei ole eriti hea, ta jätab probleemi homsele päevale.

Konflikti pehmendamine, silumine, kui üks pooltestkas õigustab ennast, või nõustub pretensiooniga, kuid ainult sel hetkel. Näiteks: naine süüdistab meest, et see ei käinud poes ja istub nüüd televiisori ees. Süüdistatav silub konflikti fraasiga: "kallis, sul on kindlasti õigus kuid töö juures juhtus intsident, mis võttis põlvist nõrgaks. Nagu mul praegu meelde tuleb, möödusin ma poest, kuid olin mõtetes ja unustasin". Loomulikult, konflikti pehmendamine ei saa lõputult ega tihti päästa,kuid mõnikord laseb ta pingel langeda. Kõige parem on otsida konfliktile kompromisslahendusi.

Kompromiss - see on avatud läbirääkimine mõlemale osapoolele kõige sobivama ja vastuvõetavama lahenduse otsimiseks. Näiteks, naine palub mehel mitte suitsetada korteris, sest sigareti hais ärritab teda, mees aga arvab, et tal on õigus suitsetada mugavalt, mitte trepil. Mõlemad pooled põhjendavad oma soovi, arutuse lõpus võetakse vastu otsus, et mees võib suitsetada korteris kokkulepitud kohas.

PEAMISED REEGLID KONFLIKTIS VÕITMISEKS

* ESIMENE - õiglane,eelarvamusteta suhtumine konflikti initsiaatorisse. Ükskõik milline konflikt tekib seepärast, et keegi on rahulolematu millegi suhtes, see ongi konflikti initsiaator. Ta esineb nõudmiste , pretensioonidega, või solvangutega ja ootab , kuidas võetakse teda kuulda ja mis muutub. On vaja meeles pidada, et selleks, et konflikt ei läheks "valele teele", on vaja õiglaselt, kuid peamine, kannatlikult suhtuda konflikti algatajasse. Ei ole vaja kohe hukka mõista, ega eemale tõrjuda, vaid tähelepanelikult ja heatahtlikult kuulata.
* TEINE REEGEL - paljustage konflikti vaidlusküsimus, ja ärge paisutage seda. Vaidlusküsimuse all saab selgeks rahulolematuse põhjus. Naine räägib mehele: " ma ei taha, et sa suitsetad toas, ja üldse, ole korralikum, sa määrid kogu aeg oma riideid tuhaga". Ta paisutas konflikti objekti, lisades, et mees on muutunud selliseks räpakaks. Niisiis, täpsustage konflikti objekti, vähendage pretensioonide hulka ühel korral.
* KOLMAS REEGEL - positiivne formuleering positiivsele situatsioonile. See sunnib konflikti initsiaatorit mõttes kaaluma läbi kõik poolt ja vastu argumendid, arvestama ette võimalikud tagajärjed, ja iseendal välja mõelda parim väljapääs konfliktist. Näiteks toas, kus mees loeb või kirjutab, lülitab naine sisse maki. Mees palub tal keerata muusika kinni, kuid samal ajal pole selge, kas teda segab just muusika, või on see lihtsalt tema kapriis. Valides õige taktika, oleks õige käitumine selline: " Kui ma lihtsalt panen vaiksemaks, kas siis muusika segab sind?"
* NELJAS REEGEL - emotsionaalne vastupidavus või kõneluse hääletoon. Loomulikult, igasugusele taktitule või jämedale rünnakule järgneb taoline reaktsioon: " Mis te, õigupoolest endale lubate?" või "Millise tooniga te minuga räägite?" Seepärast, maksimaalne võimalikult rahulik, ühlane hääletoon, argumentide täpsus ja läbimõeldavus.
* VIIES REEGEL - kõige tähtsam, vältige eneseväärikust riivavaid konflikte. Pisiasjadest puhkevad sageli kahjuks konfliktid ühistranspordis, kus juhuslik tõuge võib üle kasvada solvanguteks. Või ettevaatamatu sõna tööl või kodus. Nii võib juhuslik meessoost solvaja naiste silmis halvustada kogu meessugu (jõhkrad ja egoistlikud). Või naine, kes kogemata riivas mehe eneseuhkust, kehastada endas naissugu, kes eksisteerivadki selleks, et mehi kiusata.
Me soovime teile võimalikult vähe konflikte, ja kui nad ka tekivad, siis nendest väljumist targalt ja arukalt. Suhtuge inimestesse nii, nagu tahate, et teisse suhtutakse.

MEETODID STRESSISITUATSIOONIDEST VÄLJUMISEKS:

1. Kui inimene närveerib, siis tema hingamine kiireneb. Stressi- või konfliktsituatsioonis püüdke hingata aeglaselt.
2. Hõre, aeglane hingamine rahustab teid automaatselt. Te avastate, et suudate ärevust hoida kontrolli all.
3. Viha, ja teised tugevad emotsioonid tekitavad tihti soovi karjuda. Mõnikord see aitab \"auru välja lasta\", kui aga karjuda pole võimalik, proovige sosistada, ja te märkate, et teie viha on iseenesest kuskile kadunud.
4. Õppige lihaseid lõdvestama. Kui te närveerite, pingestuvad kõik lihased. Sellisel juhul on kõige parem väljapääs eralduda mõneks ajaks, istuda mugavalt ja püüda lõdvestada järjekorras kõiki lihasgruppe. Varsti märkate, et emotsionaalne pinge on langenud. Väga raske on jääda ärritunuks, kui kogu keha on lõdvestunud.
5. Pidage meeles, et füüsiline töö on parim võimalus võtta maha närvipingeid. Ainult ärge üle pingutage. Lõpetage kohe, kui tunnete väsimust, samuti võite jalutada värskes õhus.
6. Valu ja pinget lihastes saab alandada massaaži abil.

Temaatilised artiklid: