Väikesed nõrkused
Tõlkija: Seemnemaailm (seemned@seemnemaailm.ee)
Avaldamise kuupäev: 14/12/2005
Kategooria: Sinu tervis
Trükiversioon
Maailmas on veel õnneks, kes hoolivad oma laiskadest
kaaskodanikest. Inglise meedikud, soovides anda oma panuse kaaskodanike
"inimlikustamisse", otsustasid selgitada mõningate liialduste, mille vastu me
tunneme ilmselgelt nõrkust, tagajärgi.
"Inimene on kõige alus", ütlesid kreeklased, vihjates sellele, et inimene saab
olla vaid see, kes tunnetab mõõtu kõiges. Raske on öelda, kuidas olid asjad neil
kaugete aegadel, kuid tänapäeval kahjuks vähesed võivad uhkustada oskusega
pidada piiri. Alalõpmata on meil midagi lõpetamata (kusjuures alati midagi
kasulikku ja vajalikku), kuid seevastu teistest (sageli mingitest
mittevajalikest asjadest) ei suudeta meid kuidagi eemale meelitada. Õnneks on
veel inimesi, kes hoolivad meie äpudest kaaskodanike eest. Ka inglise meedikud,
soovides anda oma panuse edaspidisesse kaaskodanike "inimlikustamisse", püüdsid
vastata mõnedele elulistele küsimustele, mis puudutavad liialdusi, mille vastu
meil on ilmselgelt nõrkusi:
1) mida tähendab liiga palju võtma;
2) milleni see võib viia;
3) kui kaua peab peale seda taastuma.
Alkohol
1) Täiskasvanud inimesel soovitatakse piirduda kahe pindi õllega päevas (1
inglise pint = 0,57 l). On teada, et vähese alkoholitarbimisega inimesed on
vähem ohustatud südame-veresoonkonna haigustest, kui need, kes joovad harva,
kuid palju või siis täiskarsklased. Sellepärast on vale juua järgmisel päeval
ära eelmisel päeval joomata jäänud kogus.
2) Reaalne on risk surra alkoholimürgitusse, kuid ohtlikumad (ja ka sagedasemad)
on peale joomingut toimuvad õnnetused, auto- ja tootmisavariid, riiud ja
kaklused. Statistika näitab, et vähemalt 70% tapmistest toimub alkoholijoobes
ning 30% ohvritest olid ka ise joobes. Pikaajaline alkoholi tarbimine võib
põhjustada jämesoole vähki (mis on eriti levinud õlle tarbijate seas), kõri
vähki (see haigus on rohkem liköörisõprade haigus), depressiooni (nagu on
selgunud, 44% enesetapjatest on saatuslikul hetkel olnud alkoholijoobes), mälu
kaotust ja võimet kontsentreeruda, kõrgenenud vererõhku ja rasvumist. Seda
nimekirja võiks veel jätkata, kuid isegi see on küllaltki veenev.
3) Reeglina toimub organismi taastumine \"normini\" üsna kiiresti. Maksa rakud,
näiteks, kui nad ei ole lõplikult kulunud, muutuvad elujõuliseks üsna kiiresti.
Kuid alkoholist kahjustatud närvirakud ei taastu. Ja enne lapsele elu andmist
soovitatakse meestel mitte juua nädal ning naistel - kuu aega.
Kiirtoit
1) Selline toit sisaldab rasvu 25% ja soolasid 50% rohkem, kui on vajalik
oraganismile, tselluloosi aga 1,5 korda vähem ning vitamiinide puudujääk on väga
suur. Kuid see kõik ei sega statistiliselt keskmisel noorel inglasel aastas ära
süüa niipalju chipse kui ta ise kaalub.
2) Harjumus süüa hamburgereid, juustuburgereid, big-macke ja muud sellist võib
põhjustada diabeeti, rasvumist, kolesteriini taseme tõusu veres,
südame-veresoonkonna haiguste arenemist; varem või hiljem tekivad probleemid
seedimisega, sh mao- ja jämesoolevähk.
3) Peale loobumist "tänavatoidust" paraneb enesetunne juba mõne nädala jooksul,
juhul, kui teil ei ole juba kroonilisi haigusi.
Stress
1) Iga inimene puutub päeavas kokku kümnete stressisituatsioonidega. Reaktsioon
stressile on väga individuaalne: ühtedele on see omamoodi katalüsaatoriks
tegutsemisele, teised aga langevad kokku juba stressi esimeste tunnuste peale.
Kuid kindlalt võib väita, et stressisituatsioonide suur hulk ilma vajaliku
puhkuseta võib olla surmavalt ohtlik.
2) Pidevate stresside peamisteks tagajärgedeks on kõrgenenud vererõhk, unetus,
depressioon. Peale selle suureneb risk haigestuda südame-veresoonkonna
haigustesse, kiireneb vähkkasvajate areng.
3) Stresse ei saa täielikult vältida - ilma nendeta oleks elu igav ja üksluine,
kuid ka üleliigsel koormatusel on samad tagajärjed.
Tubakas
Üks sigaret päevas on juba liiast. Isegi passiivsetel suitsetajatel võib areneda
kopsuvähk, seega igasugune tubakasuitsu sissehingamine, isegi "võõra", on
äärmiselt ohtlik. Inglismaal on 12 miljonit suitsetajat ja samapalju
suitsetamisest loobunuid. Inglise arstid arvavad, et igas viiendas surmas on
süüdlaseks tubakas. Peale selle iga suitsetaja tõmbab päevas ära keskmiselt 16
sigaretti, kulutades neile 850£ aastas.
2) Kõik maailmas, väljaarvatud tubakat tootvad korporatsioonid, on üksmeelel:
suitsetamine provotseerib kopsuvähi ja südame-veresoonkonna haiguste teket.
Suitsetajatel algab taastumatu veresoonte lupjumise protsess, mis võib
põhjustada jäsemete amputatsiooni (üle 2 tuhande juhtumi aastas üksnes
Inglismaal). Peale selle väheneb meessuitsetajatel sperma hulk ja selle
"kvaliteet".
3) Vererõhk taastub normini 20 minuti jooksul peale ärasuitsetatud sigaretti.
Hapniku ja süsihappegaasi sisaldus veres normaliseerub 8 tunni pärast. Peale
esimest päeva suitsetamisest hoidumist väheneb järsult infarkti tekke tõenäosus
ning veel kahe päeva pärast hakkavad taastuma tubakast kahjustatud närvilõpmed.
Veel üks päev vastupidamist ja hingamine muutub kergemaks sõna otseses mõttes
ning kahe-kolme kuu pärast kopsude töö efektiivsus suureneb 30% võrra; väheneb
väsimus ja külmetushaiguste risk, kaob köha. Üheksa kuu pärast taastuvad
kopsuripsed ja suureneb organismi vastupanuvõime infektsioonidele, 5 aasta
pärast tõenäosus haigestuda vähki väheneb kaks korda. Kuid organismi
funktsioonide täielikuks taastumiseks kulub umbes 10 aastat: selle aja jooksul
rakud, mis olid vähieelses seisundis, asenduvad uute rakkudega ja tõenäosus
haigestuda vähki langeb keskmisele statistilisele tasemele. On ju
muljetavaldavad tulemused? Kuid kõik see nullistub ainult ühe sigareti
ärasuitsetamisega.
Laiskus
1) See, kes ei tegele võimlemisega vähemalt 10 min päevas, võib ennast julgelt
pidada laiskvorstiks. Kahjuks on selliseid inimesi tänapäeval suurem osa ja
episoodilised väljasõidud loodusesse või jalgpallimatšid puhkepäevadel ei muuda
seda rõõmutut pilti.
2) Musklite ja luukudede degradeerumine on väheliikuva eluviisi peamised
tagajärjed. Luud muutuvad haprateks ja võivad murduda väiksemagi koormuse korral
ning isegi lühike jooks bussi peale või lühiajaline raskuste kandmine võib
kahjustada organismi. Sellisel juhul vältimatu ülekaal raskendab veelgi
aktiivset liikumist. Ainsaks võimaluseks väljuda sellest suletud ringist on
viivitamatult alustada füüsiliste harjutustega.
3) Igaüks, kes alustab regulaarset tegelemist spordiga, muutub üsna kiiresti
liikuvamaks ja elurõõmsamaks ning enesetunne paraneb märgatavalt.
Marihuaana
1) On levinud arusaam, et see narkootikum on süütu. Isegi mõned arstid pooldavad
marihuaana vaba kasutamist meditsiinis, näiteks vahendina merehaiguse vastu. Aeg
ajalt kostab soovitusi marihuaana legaliseerimiseks või vähemalt
dekriminaliseerida marihuaana kasutamine. Arvatakse, et umbes 2 kuni 5 miljonit
inglast kasutab regulaarselt marihuaanat.
2) Tegelikult kahju, mida tekitab marihuaana, on korvamatu. Marihuaana sisaldab
kantserogeene võrreldamatult rohkem, kui tubakas; marihuaana suitsus sisalduvad
ained, mis vapustava kiirusega hävitavad peaaju rakke. Marihuaana tarvitajatest
vähihaigete keskmine eluiga on 44 aastat (20 aastat lühem, kui tubaka
suitsetajatel). Selle kõrval kahjustub inimese immuunsüsteem, suureneb tõenäosus
haigestuda herpesesse või süüfilisse, kaob huvi elu vastu.
3) Isegi narkootikumist loobumise järel võib apaatia kesta veel mitu nädalat.
Spetsiaalselt läbi viidud testid näitasid, et piloodil ei õnnestu õigesti
maandada lennukit isegi ööpäev peale ühe ainsa marihuaana sigareti suitsetamist.
Meditsiinis on fikseeritud juhtum, kus marihuaanat tarvitama hakanud
aspirant-matemaatik kaotas täielikult matemaatilise mõtlemisvõime - teda ei
aidanud isegi järgnenud neljaastane ravi. Selge, et "raskemate" narkootikumide
kasutamise tagajärjed on veelgi tõsisemad...
Temaatilised artiklid: