Geneetiliselt muundatud taimed - kui suur oht see on?

Tõlkija: Seemnemaailm (seemned@seemnemaailm.ee)
Avaldamise kuupäev: 12/09/2006
Kategooria: Sinu tervis
Trükiversioon

 

                                   Geneetiliselt muundatud taimed - kui suur oht see on?

Katsetustega, kuhu taimedele on lisatud võõrast geneetilist informatsiooni  (GMO-geneetiliselt muundatud organism), alustati mitte väga ammu - eelmise sajandi kaheksakümnendate aastate keskpaigast. Eesmärk oli nagu alati õilis - toita nälgivat rahvast maakera mõningates piirkondades. Teise organismi geenid on võimelised vabastama taime haigustest ja kahjuritest. Kuid uue taime omadused võivad tuua kahju inimesele ja loodusele.
Esimene riik, mis andis loa, kaubanduslikel eesmärkidel geneetiliselt muundatud taimede kasvatamist, oli Hiina (1990 a.). USA-s kasvatati 1994 aastal esimest korda geneetiliselt muundatud pikendatud valmimise tähtajaga tomatid. Tänaseks on geneetiliselt muundatud taimede massiline kommertstootmine, peale USA ja Hiina, korraldatud ka Kanadas, Argentiinas, Austraalias, Mehhikos. Tehakse eksperimente ka loomadel, et hoida neid ohtlikest haigustest ja parandada nende tootlikuse näitajaid. Nagu näitab kogemus, siis tihtipeale tootja pole ära märkinud selliste lisandite kasutamist.

Uurimistöö.

Tihtipeale, kõik mis puudutab nende toodete ohutust inimesele, uuringute tulemused on kättesaamatud või ei tekita usaldust.
Esiteks, firmad - geneetiliselt muundatud (GM-d) seemnete tootjad - ei avalikusta tihtipeale katsetuste tulemusi.
Teiseks, GMO kasutamise tagajärjed võivad avalduda inimesel alles järgmistes põlvkondades, seepärast on vajalikud pikemaajalisemad uuringungud, vähemalt loomkatsetena.
Kolmandaks, uuringuid viivad läbi needsamad teadlased kes tegelevad ka geenide juurutamisega.

Või siis avaldavad neile survet transnatsionaalsed kompaniid, kes valdavad selliste tehnoloogiatega.

Kas on väljapääsu?

Kohustuslikuks tingimuseks geneetiliselt muundatud toodangu ilmumisel turul peaks olema selle markeering. Ainult tarbija otsustada on kas ta tahab kasutada sellist produkti või mitte. Selleks peab korraldama juba olemasoleva GMO markeerimise seaduse täitmise effektiivset kontrolli ja karmistada vastutusmäära selle rikkumisel. Ja muidugi, iga tootja ja müüja peab aru saama, et riskitsoonis pole ainult temale kõrvalised isikud, vaid ka tema ise ja tema perekond.

"Puhast" toodangut pole raske kasvatada aialapil või suvilas oma seemnetest või tuntud seemnearetajatusfirmade seemnetest. Võib osta sertifitseeritud toodangut supermarketite ökoloogilistest osakondadest. Kuid kõik see toodang tuuakse sisse Euroopast, seepärast on kohalikust tunduvalt kallim. Või osta tuntud kohalikelt tootjatelt ja hoolega lugeda etiketilt sojavalgu sisaldust selles toodangus.

Ja ikkagi täielikult vältida GM toodangut tuklevikus vaevalt et õnnestub. Kuna geneetiliselt muundatud kultuuride massilisel tootmisel võivad nad risttolmleda tavaliste kultuuridega ja umbrohuga ning sellega viia \"geeni vahetükid\" sortidesse ja hübriididesse mis ei olnud enne kunstlikult modifitseeritud.

Riskitsoon.

■ Bioloogiateaduste doktori I. Jermakova lihtne katse, mille käigus ta andis rotipoegadele geeni-modifitseeritud sojaga, näitas, et 60% osutus eluvõimetuks aga peamine osa ellujäänutest - alaarenenuteks. Sealjuures suurem osa rotipoegadest, keda toideti tavalise sojaga, arenesid normaalselt.

■ Teadlane-bioloog Arpad Pusztai (Paueta, šoti) tegi rida katsetusi, selgitamaks kuidas GM-kartul mõjub roti organismile. Uuringutes kasutati kartulit mis tänu lumikellukese geenile, mis oli kunstlikult sisse viidud tema geenimaterjali, omandas võime toota lektiini - eriline valk mis muudab taime kahjurputukatele mittesöödavaks. Arvati, et selline kartul on inimesele kahjutu ja teadlane otsustas selles veenduda. Katserottide ühte grupi hakkas ta toitma tavalise kartuliga millele segas juurde eraldi saadud lektiini, ja teise grupi pani sööma transgeenset kartulit. Juba esimesed katsetuse tulemused tegid teadlase valvsaks: loomadel, keda toideti transgeense kartuliga, algas siseorganite degeneratsiooni protsess, rida juhustes kaasnes tugeva põletikuga. Transgeense kartuli hävitav mõju ei ilmnenud kohe, vaid pärast seda kui rotid olid söönud seda järjest mitme nädala jooksul. Kuid mitte ükski järvelvalve asutus ei nõua sellist pikaldast eksperimentide tegemist aga ajalisel
 t standartsete uuringute tulemusena poleks see köögivili mingeid kahtlusi äratanud ja oleks lubatud turule.
Tegu oli lektiine ülehulgas tootvate taimedega ning neid ei olnud iial kavas turule tuua, saati siis söögiks kasutada. Ennatliku järelduse põhjal ühe kartulisordi kohta ei saa ju järeldada, et kõik GM-taimed, ükskõik milliseid transgeene nad sisaldavad, oleksid ohtlikud. Kuid ikkagi peaks olema GM-taimede üle väga range kontroll ja pikad uuringud ja katsetused, mis vabastaksid meid eelarvamustest ja kahtlustest nende kahjulikust toimest inimestele ja ökosüsteemile ning eelkõige oleks vajalik avalikustada nende uuringute tulemused.

Mõningad soovitused.

* Vältige komponente soja baasil, nagu sojajahu, sojaõli, letsitiin (E322) ja hüdrolüüsitud taimevalk aga samuti komponente maisi baasil, selliseid nagu modifitseeritud tärklis, maisijahu, maisitärklis, maisiõli.

* Leiva-saiatoodete ostmisel vältige tooteid kus on kasutatud "lisandid jahu omaduste parandamiseks" ja "taina immutusaine", mis võivad olla geneetiliselt muundatud ensüümide ja lisandite segu. Sellisel viisil võib "askorbiinhape" olla geneetiliselt muundatud tuletis.

* Shokolaad võib sisaldada geneetiliselt muundatud letsitiini aga samuti "taimset rasva" ja "vadakut", välja töötatud geenitehnoloogias. Seepärast eelistage orgaanilist shokolaadi. Kõik letsitiin on sojaletsitiin. Tema kood on - E322.

* Mõnedes meesortides on juba avastatud geenmodifitseeritud õlirapsi GNA jäljed. Kui purgietiketil on märgitud "importmesi" või "mitme maa produkt", siis tuleks vältida selliseid toodanguid. Selle asemel eelistage kohaliku mett.

* Vältige järgmisi importprodukte USA-st ja kanadast: puuviljad, köögiviljad, jäätis, piim, piimapulber, (rõõsakoore) või, sojakaste, Shokolaad, popkorn, närimiskumm, vitamiinid.

* Paljud kuivpuuviljade sordid, sealhulgas rosinad ja dattel, võivad olla kaetud õliga mis on saadud geneetiliselt muundatud sojast. Eelistage kuivpuuvilju mille pakietiketil pole märgitud "taimeõli". Ja vältige kiirsöögikohti ja odavaid toiduaineid, kuna geneetiliselt muundatud ingrediendid lisatakse esmajärjekorras odavamatesse toiduainetesse.

* Vältige margariini. Eelistage (rõõsakoore) võid.
 

Temaatilised artiklid:

Esileht Sinu tervisIlu-ja tarbeaedKasulik infoTaimede portreed