Kivirik
T�lkija: Seemnemaailm (seemned@seemnemaailm.ee)
Avaldamise kuup�ev: 07/11/2006
Kategooria: Ilu-ja tarbeaed
Tr�kiversioon
Kivirik.
Nimetus: tuleneb ladinakeelsetest sõnadest �saxum�- kalju ja �frango� �
lõhkuma nimelt on ta võimline kasvama kaljupragudes.
Liigikirjeldus: Perekonda kuulub umbes 370 liiki, mis on levinud
põhjapoolkera mõõduka ja arktilise kliimaga aladel, Aafrika troopilistes
mägedes. See on mitmeaastane rohttaim, harvem ühe- või kaheaastane taim
kõrgusega 5-70 cm.,mis moodustab tihedaid ja kohevaid mättaid. Lehed on
koondunud juurmisse rosetti; nad on kujult erinevad, lihavad või nahkjad,
enamikul liikidel on lubakirme, mis annab leheservale hõbedase värvuse. Õied
korrapärased, viie kroonlehega, tähekujulised, valged, kollased või roosad,
tavaliselt koondunud pöörisjasse õisikusse. Õitsevad maist augustini. Vili �
paljuseemneline kupar, seemned on peenikesed.
Botaanikud jagavad kivirikud rühmadesse, nn. sektsioonidesse, näiteks:
1. Saxifraga-rühm
Arendsi hübriidid �
Saxifraga
x arendsii = Arendsii-hibridae
murujas kivirik� Saxifraga caespitosa
harilik kivirik � Saxifraga granulata
muskuskivirik � Saxifraga moschata = S. exarata ssp. Moschata
Saxifraga arendsii "Peter Pan"
Saxifraga caespitosa
Saxifraga moschata
2. Gymnopera-rühm
karedakarvane kivirik � Saxifraga hirsuta
talbjas kivirik � Saxifraga cuneifolia
Saxifraga spathularis� Saxifraga spathularis
linnakivirik �
Saxifraga x urbium
Saxifraga cuneifolia
Saxifraga x urbium
3. Porphyrion�rühm
Grisebachii kivirik - Saxifraga grisebachii = S. federici-augusti ssp.
Grisebachii
kadaklehine kivirik �
Saxifraga juniperifolia
teravatipuline kivirik � Saxifraga x apiculata
sinihall kivirik � Saxifraga caesia
vastaklehine kivirik � Saxifraga Oppositifolia
Saxifraga grisebachii
Saxifraga juniperifolia
Saxifraga x apiculata
Saxifraga oppositifolia
4. Ligulatae-rühm
pikalehine kivirik � Saxifraga longifolia
Saxifraga cochlearis kivirik � Saxifraga cochlearis
püramiidkivirik � Saxifraga cotyledon
kobarkivirik � Saxifraga paniculata Mill. = S.aizoon
Saxifraga cochlearis
Saxifraga paniculata
5. Micranthes-rühm
Mandzuuria kivirik � Saxifraga manshuriensis
Pensilvaania kivirik � Saxifraga pennsylvanica
Saxifraga hieracifolia� Saxifraga Hieracifolia
Saxifraga manshuriensis
Saxifraga pennsylvanica
6. Ülejäänud
lapi kivirik � (sect. Xanthizoon)
kortuusilehine kivirik � Saxifraga cortusifolia var. fortunei (sect.
Irregulares)
ümaralehine kivirik � Saxifraga rotundifolia (sect. Cotylea)
Sektsioonid jagatakse omakorda alamrühmadeks ja ridadeks.
Saxifraga rotundifolia
Saxifraga aizoides
Tänapäeval on enamus kultuuris olevaid liike Euroopa päritolu.
Põhja-Ameerikast pärit liigid ilmusid müügile alles hiljuti:
püstkivirik - Saxifraga adscendens
Saxifraga aprica - Saxifraga aprica
põhjakivirik - Saxifraga bronchialis
tupskivirik - Saxifraga bryophora
Kalifornia kivirik - Saxifraga californica = S. varginiensis var. californica
longus kivirik - Saxifraga cernua
korpkivirik - Saxifraga chrysantha
Dauuria kivirik - Saxifraga davurica
Saxifraga debilis - Saxifraga debilis
Eschscholtzi kivirik - Saxifraga eschscholtzii
roostepruun kivirik - Saxifraga ferruginea
Võsundkivirik - Saxifraga flagellaris
S. fragarioides - Saxifraga fragarioides
kollane kivirik - Saxifraga hirculus
Hitchcocki kivirik - Saxifraga hitchcockiana = S. occidentalis var.
latipetiolata
terveservaline kivirik - Saxifraga integrifolia
Lyalli kivirik - Saxifraga lyallii
Mertensi kivirik - Saxifraga mertensiana
(lääne) kivirik - Saxifraga occidentalis
Odontolomi kivirik - Saxifraga odontoloma = Saxifraga arguta
vastaklehine kivirik - Saxifraga oppositifolia
Oregani kivirik - Saxifraga oregana
rombjas kivirik - Saxifraga rhomboidea
ojakivirik- Saxifraga rivularis
siidjas kivirik - Saxifraga serpyllifolia
Tolmia kivirik - Saxifraga tolmiei
öunkivirik - Saxifraga unalaschcensis = Saxifraga calycina subsp.
Unalaschcensis
Saxifraga chrysantha
Saxifraga bronchialis
Saxifraga rhomboidea
Saxifraga flagellaris
Saxifraga unalaschcensis
Saxifraga hirculus
Agrotehnika: raske on anda üheseid soovitusi nii suure perekonna liikide,
alamliikide ja teisendite kasvatamiseks. On neid, kes vajavad mõõdukalt
viljakat, niisket, kuid hea drenaaziga neutraalse reaktsiooniga mulda ja
kaitset kõrvetava päikese eest, et vältida lehtedel päikesepõletusi. Samas on
teistel kivirikkudel vajalik kasvada huumusrikkas, kuid kuivas mullas
poolvarjulises kohas. Kolmandad aga kasvavad mõõdukalt viljakas lubjarikkas
mullas kiviklibul ja avatud päikselises kohas. Need kivirikud, mida praegusel
ajal meie aedades kasvatatakse, on reeglina valgustarmastavad, vähenõudlikud ja
talvekindlad.
Paljundamine: põõsa jagamisega, pistikutega ja seemnetest. Põõsad
jagatakse augustis. Pistikuid tehakse juunis-juulis. Juurdunud pistikud kaetakse
talveks puulehtedega. Noored taimed istutatakse järgmise aasta kevadel oma
kohale.
Seemned on soovitav külvata sügisel, kuna paljud liigid vajavad
stratifitseerimist mõne nädala kuni mõne kuu piires. Kõikidele kivirikkudele ei
ole jahutusperiood seemnete idandamiseks vajalik, kuid ükski liik seetõttu ei
kannata ka. Kuna seemned on väga väikesed, siis mullaga neid peaaegu ei kaeta,
vaid raputatakse kergelt liivaga üle. Pärast külvide toomist sooja ruumi
idanevad nad 2-3 nädala jooksul. Seemikud pikeeritakse esimese pärislehe faasis.
Juunis-juulis istutatakse alalisele kasvukohale, jättes vahekauguseks sõltuvalt
liigist10-30 cm, talveks kaetakse 10 cm paksuselt puulehtedega. Avamaal toimub
idanemine 4-6 nädalaga. Kui külviaastal seemneid ei idanenud, siis tuleb hoida
külvipotid kogu suve niisketena ja jätta nad talvituma veel teiseks aastaks,
kuna paljud liigid vajavad kõrgete ja madalate temperatuuride vaheldumist ja
neid iseloomustab väga pikk idanemisperiood.
Arendsi-hübriidide seemned, ainsad, mis on laialdaselt müügil, ei vaja
mingeid erilisi ettevalmistusi. Neid võib kohe külvata kas märtsis istikute
saamiseks või siis mais otse avamaale ilma eelneva madalatel temperatuuridel
hoidmiseta.
Kasutamine: kõik liigid on kaunid ja asendamatud kiviktaimlas. Kõrgemaid
liike võib kasutada äärislillena püsilillepeenardes.
Sobivad naabrid: kivirikud moodustavad meeldiva koosluse madalte iiristega,
kukeharjadega, kobarhüatsintidega ja teiste madalakasvuliste taimedega.
Näiteks on hea kombinsatsioon nägus emajuur (Gentiana
sino-ornata), pohl (Vaccinium vitis-idaea) ja kortuusilehine kivirik
Temaatilised artiklid: