IGA TUND SUREB MAAL VÄLJA 3 LIIKI TAIMI JA LOOMI
Tõlkija: Seemnemaailm (seemned@seemnemaailm.ee)
Avaldamise kuupäev: 06/12/2006
Kategooria: Kasulik info
Trükiversioon
IGA TUND SUREB MAAL VÄLJA 3 LIIKI TAIMI JA LOOMI.
Elust Maal teab ajalugu viit massilist liikide väljasuremist, mis toimusid
looduslike kataklüsmide tagajärjel. Praegusel ajal räägivad bioloogid üha
sagedamini kuuendast, suuresti inimeste poolt provotseeritud kataklüsmist.
Praeguseks on süstemaatikud kirjeldanud peaaegu 2 miljonit liiki, kuigi
tegelikult on neid, erinevatel andmetel, 5-100 miljonit. Kuid 90-99% kunagi Maal
eksisteerinud liiki on juba välja surnud. Valdav enamus on kadunud nn.
normaalse, või foonilise väljasuremise tagajärjel, mis on seotud piiratud ajaga
bioloogiliste liikidega, mille elu kõigub 1 miljonist aastast imetajatel, kuni
11 miljoni aastani mõnedel mereselgrootutel. Peale foonilise väljasuremise on
fauna üle elanud viis massilist väljasuremist, mille tulemusena määratud
ajaloolise perioodi jooksul kadus tol ajal elanud liikidest pool kuni 95%.
Esimene neist juhtus 440 miljonit aastat tagasi Ordoviitsiumi lõpus ookeani
jahenemise ja veetaseme languse tulemusena. Teine toimus hilis Devonil, jällegi
mere jahenemise ja taandumise tagajärjel. Kolmanda väljasuremise ajal, Permski
perioodi lõpus, umbes 250 miljonit aastat tagasi, kadus 95% mereliikidest ja
peaaegu 70% maapealsetest liikidest. Katastroofi kutsusid esile maakoore
aktiivsed ümberkujundused, ning kliimamuutused superkontinendi Pangei
moodustumisel. Neljas väljasuremine toimus hilis Triiasel, viies aga, kõige
tuntum, 65 miljonit aastat tagasi. Teadlased on arvamusel, et Maa põrkas kokku
suure meteooriga. Selle tulemusena kannatasid meres madalveealad tsunaamide ja
happevihmade käes, merepõhi kattus suures koguses orgaanikaga, kuival jäi aga
ellu vaid 12% elunevatest liikidest.
Tänapäeval, paljude spetsialistide arvates, saabub kuues, Pleistotseenne
väljasuremine, mis on suuresti inimeste provotseeritud. Praeguse väljasuremise
keskmise kiiruse korral, milleks on 40 liiki päevas, on vaja ainult 16 tuhat
aastat, et kaoks 96 % kaasaegsest biotoobist- täpselt niipalju, kui kadus
katastroofilisel Permski väljasuremise ajal. Peamine põhjus häda kaela
tõmbamises on taimede ja loomade elukoha rikkumises. Teadlased on kokku
arvutanud, et tänapäeva imetajate ja lindude liikide elukestvus katkeb kuni 10
tuhande aasta pärast, st., ta on 100-1000 korda lühem, kui fossiilsetel
vormidel. Kui elu keskkonda hävitatakse ka edaspidi sama tempoga, on nende
liikide elu veel vaid 200-400 aastaks. Selgrootute kohta sellist arvestust pole,
kuid ka neid, kahtlemata, puudutab nii keskkonna ja kliima globaalne muutumine,
kui ka lokaalsete biotoopide kadumine.
Surm valitseb nii maal kui merel. Nii, iga-aastaselt kaob umbes 1% troopilistest
vihmametsadest. Tänu sellele sureb iga päev välja kuni 70 liiki taimi ja loomi,
mis teeb umbes 3 liiki tunnis. Praegusel ajal sureb kümnendik korall riffe-
suurim bioloogilise mitmekesisuse tsoon madalveealal, veel umbes 30% saab
hävitatud järgmise kümnendiga. Korallid surevad peamiselt globaalsete keskkonna
ja kliimamuutuste tagajärjel, rifikalade väljapüüdmise tagajärjel, vee
soojenemise ja reostumise tagajärjel, tormide tagajärjel, sümbiootiliste
organismide hukkumise tagajärjel. Kõik sündmused, mis toimuvad madalveealal,
toimuvad ka meresügavustes. Võimalik, et vaid "autonoomne" elukooslus süvameres
pole veel puudutatud antropogeensete mõjutuste poolt, ning ilmselt suudab
vältida globaalsete keskkonnatingimuste ja kliima muutuste tagajärgi, seda isegi
tuumakatastroofi korral.
Ja ikkagi saabub kuues massiline väljasuremine. See on esimene väljasuremine,
mis toimub mitte loomulike põhjuste tagajärjel, vaid ühe bioloogilise liigi, mis
iga-aastaselt suureneb 100 miljoni indiviidi võrra, aktiivsuse tagajärjel.
Temaatilised artiklid: