3. Puude alla, varjulistele kohtadele.
Inglise raiheina.....30%
Lamba aruheina .... 25%
Sugapead....... 20%
 Salunurmikut..... 15%
Aasnurmikut ...... 10%

4. Halvematele, liivastele maadele.
Lamba aruheina .... 50%
Keraheina....... 30%
Aasnurmikut...... 5%
Valget ristikut..... 5%

Ilupõõsad ja -puud.
Oleme põhjamaa rahvas ja omame omapärase looduse, millest meie maakodu kaunistamisel tuleb lähtuda. Seepärast siis peame esimeses joones käsutama selliseid ilupõõsaid ja ilupuid, mis on iseloomulikud meie kliimalistele tingimustele, ühe sõnaga neid, mis esinevad meie kodumaal, valides nende hulgast väärtuslikumaid.
Põhjamaade puud on okaspuud. Meiegi peaksime rohkem käsutama okaspuid, milledest meie oludes väga hästi edenevad ja kasvavad mitmed liigid, olgugi et mõned neist seni on levinenud veel vähe. Okaspuu kaunistab ümbrust nii suvel kui ka talvel.
Sellega ei tahaks mitte öelda, et taluaedadest peaksid kaduma kõik, mis on väljaspoolt kodumaad, sest suurem osa kodumaa puudest on ka meile ajavältel sisse toodud, kuid tahaksin rõhutada, et neid ei pruugi liialt esile tõsta. Taluaias võiks ka aset leida mõni punaseleheline, halavormiline või jälle püramiidipuu.
Võõramaiseid puid, aedvorme nõuab ka meie loodus, taimestik, kui ei taheta, et see muutub liialt üksluiseks. Nendele puudele tuleb anda erikoht. Näiteks halavormilised puud tuleksid panna veekogu lähedale, pingi kaunistuseks, trepi ilustuseks jne. Püramiidpuud kõlbavad sissekäikude juurde aeda ja tallu. Värvilislehelised puud sobivad sünguse ja ühetoonilisuse peletamiseks teiste puude hulka.
Väga tähtis on, et suuremate puude istutamisel neil kõigil aias oleks asukoht, kus nad täidavad mõnd ülesannet. Ilupõõsastest ja ilupuudest võib taluaias luua ka eraldi talupuistu.
Kuidas täpselt tuleks istutada üksikuid puid taluaeda, seda on siinkohal raske kirjeldada, sest väga tähtsad on siin kohapealsed tingimused (muld, hooned, ilmakaared jne.), milledega peab arvestama. Üldiselt võib jagada ilupõõsaid kahte rühma: õitsejad, päikest ja valgust vajavad ja poolvarjuga leppivad. Ka leidub õitsevate põõsaste seas selliseid, mida väga hästi võib panna poolvarju (sirel, jasmin), kuid nad ei õitse siis enam hästi.
Õitsevate põõsaste asukoht on elamu ligidal, et nende õite ilu ja lõhn pääseks mõjule, või siis jälle eemal, kus nad vaatajale maja aknast hästi paistaksid silma suurema rühmana (peamiselt õied siin tähtsad), siis platside, puhkekohtade, pinkide ligiduses, aia piiridel maanteega või teise krundiga, muruplatsi ääre jne. Varjuga leppivaid põõsaid tuleb asetada niisugustesse kohtadesse, kuhu alati ei paista päike, nagu puude alla, hoonete põhjapoolsele küljele jne.
Nagu eelpool näha, tuleb meil rohkem rõhku panna okaspuudele. Neile kõige sobivam kõht on taluaia, või taluhoonete põhjapoolsel küljel, tuulte eest kaitsena. Esimeses järjekorras tuleks käsutada siin nulgu ja kuuske, kuna männid võiksid olla asetatud ka teiste ilmakaarte poole, sest nad muutuvad vanemalt hõredaks ja ei anna enam tuulekaitset. Okaspuude, eriti kuuskede seas leidub väga ilusaid sinakaid ja valkjaid vorme, mida täie rahuga võib istutada iluaia sisemusse, kui maa-ala seda vähegi võimaldab. Heade tagajärgedega võib aia sisemusse paigutada ka väiksemaid okaspuid, nagu elupuud ja kadakad.
Lehtpuid on soovitav istutada mitmele poole aia piirdele, kuid põhjast peavad need olema varjatud okaspuudega. Lehtpuude istutamine ei tohi kunagi sündida segamini okaspuudega ega mitu liiki segamini. Ettevaatlik peab olema suuremate puude asetusega aia lõunapoolsele piirjoonele, sest nad ei tohi aeda lõunast varjata. Tahetakse neid lõunapoolele istutada, siis sündigu see pikemate vahedega, või moodustagu rühmad 2—3 puust, jättes päikesele küllalt vaba juurdepääsu.
Suuremate puude seas leidub ka terve rida niisuguseid puid, mis on põetavad (pärn, pappel, paju jne.), neid on otstarbekohane käsutada lõunapoolsel küljel. Sama hästi kõlbavad ka üks, kaks põetavat vormipuud aia sisemusse, sissekäigu või ukse kõrvale.
Maakodu, taluhoonete varjamiseks õuelt võib samuti istutada mõned vabalt kasvavad puud (jalakas, künnapuu, pärn jne.), mis on soovitavad lähtudes sellest seisukohast, et nad võivad suurt abi pakkuda tulekahjude puhul sädemeid kinni hoides. Mõned kurelt kasvavad puud komposti hunniku varjamiseks on samuti tarvilikud. Puude ja põõsaste valikul ei tohi unustada, et esijoones valitakse mesinduses tähtsaid puid (pärn, paju jne.).
Tahan tähelepanu juhtida ka puude erinevale lehevärvusele, leheehitusele, viljade värvusele ja sügisesele lehevärvusele. Sügisese huvitava lehevärvusega puude hulka kuulub väga palju esindajaid, mis kauniks muudavad kõdu vihmastel ja süngetel sügispäevadel, nagu: vaher, käsk jne. Neid võib suuremate rühmadena istutada talu ümbrusse või vahelduseks paigutada teiste puude vahele elevuse ja värvirikkuse saamiseks.
Ilus on ilupuu siis, kui sel võimaldatakse vaba kasvu. Vahel on küllalt ühest puust aias, et saada head mõju ja muljet. Tähtsad on puude asetusel taluümbrusse maitse ja tunde küsimused ja puu omaduste tundmine ja arvestamine.

Põõsad ja lehtpuud.
1. Acer campestre — põldvaher, kõlbab tugevamaks taraks, kasvab ka poolvarjus.
2. A. ginnala — ginnala vaher, võib ka käsutada põõsastarana, kui ka väiksema püüderühmana, ilus punane sügisvärvus.
3. A. negundo — saarvaher, kiirekasvuline, kuid abras puu, kasvab päris hästi liivastel maadel, võib ka käsutada puiesteepuuna, kuid siis tuleb teda kärpida.
4. A. platanoides — harilik vaher, tugevakasvuline puiestee puu, tarbepuu, ilus sügisvärvus. Omab värvilislehelisi ja aedvorme (vääristatud): A. platanoides var. Schwedleri — lehed noorelt veripunased; A. platanoides var. Reitenbachii — lehed sügisel erepunased, viimased kaks on ilusad üksikpuuna iluaias.
5. A. pseudoplatanus — mägivaher, suurekasvuline puiesteepuu, omab punase- ja kirjulehelisi külmakindlaid aedvorme, viimased ilusad üksikpuuna.
6. A. tataricum — tatari vaher, kõrgekasvuliseks taraks.
7. Actinidia kolomikta — südajas aktiniidia, väänkasv-põõsas, kõrgus 2 m ümber.
8. Aesculus hippocastanum — hobukastan, kevadel õitsev, tugevakas-vuline üksik- või puiesteepuu, esineb mitmes vormis: kirjuleheline, lõhisleheline jne.
9. Aristolochia macrophylla — suureleheline tobiväät (aristolohhia) väänkasv, kasvab üle 10 m kõrgeks, väga soovitav seina, pergolate, trepikatuste jne. ilustamiseks.
10. Berberis Thunbergii — thunbergi kukerpuu, madalateks põõsasta-radeks.
11. B. vulgaris var. atropurpurea — punaseleheline kukerpuu põõsastara-deks alevites ja linnades.
12. Betula verrucosa — arukask, ilus rühmadena, kena sügisene värvus, võib käsutada ka puiesteepuuna, tarbepuu. Tähtsamaid arukase vorme B. verrucosa var. dalecarlica — lõhisleheline. B. verrucosa var. elegans — halaarukask, B. verrucosa var. purpurea — punaseleheline arukask jne. Halavormid üksikute puudena muruplatsil, puhkekoha juures jne.
13. Caragana arborescens — suur läätspuu põõsastaraks, kasvab ka liivastel maadel ja poolvarjus. Omab aedvormi C. arborescens var. pendula — halaläätspuu — käsutada väiksemas iluaias.
14. C. frutex — väike läätspuu, eriti liivastele maadele sobib põõsastarana, varjupõõsana.
15. Celastrus seandens — harilik puukägistaja ehk tselastrus, väänkasv, kasvab 7—8 m kõrguseks, soovitav seinade kaunistamiseks.
16. C. orbiculata — ümmaraleheline tselastrus, kasvab 3—4 m kõrguseks.
17. Cornus alba — siberi kontpuu, poetava põõsastarana, omab aed vorme, käsutada veekogude äärde, poolvarjus.
18. C. sanguinea — verev kontpuu, sobiv põetava tarana, ilus on selle kirjuleheline vorm .— C. sanguinea var. variegata, poolvarjus kasvav.
19. Corylus avellana — sarapuu, vabavormiliseks taraks, vormidest väärib tähelepanu lõhisleheline, punasleheline jne.
20. Cotoneaster integerrimns (vulgaris) — harilik tuhkpuu, sobib põõsastaraks.
21. C. lucidus — läikivaleheline tuhkpuu, sobib põõsastaraks.
22. C. multiflorus — rohkeõieline tuhkpuu.
23. C. nigra — must tuhkpuu, sobib madalaks põõsastaraks, kõik tuhkpuud kasvavad poolvarjus.
24. Crataegus coccinea — sarlakpunane viirpuu, sobib põõsastaraks.
25. C. monogyna — üheemakane viirpuu, kõlbab põõsastaraks, vormidest väärivad tähelepanu C. monogyna var. kermesina plena — punase-õieline, C. monogyna var. rosea plena — roosaõieline.
26. C. oxyacantha — kaheemakane viirpuu, sobib ka põõsastaraks, omab samuti erivorme. Tavalised viirpuud kasvavad ka poolvarjus.
27. Deutzia graeilis — kaunis deutsia, õitsev põõsas, istutada päikesepaistelisele ja soojale köhale.
28. Elaeagnus argentea — läikiv hõbepuu, ilus hõbedaste lehtedega põõsas, edeneb poolvarjus.
29. Evonymus europaea — kikkapuu (sajakoorne), põõsas väärib tähelepanu oma ilusate viljade poolest sügisel, edeneb varjus.
30. Fagus silvatica — harilik pöökpuu, tema vormidest soovitavam — Fagus silvatica var. purpurea — punaseleheline pöökpuu, ilus üksikpuuna iluaias.
31. Forsythia suspensa — looklev forsüütia, varakevadel õitsev põõsas.
32. Fraxinus exeelsior — harilik saar, tarbepuu, teda võib käsutada seal, kus maad, sobib puiesteepuuks, üksikpuuna aias kõlbab tema hala-vorm — F. excelsior var. pendula, puhkekohtade jne. juurde.
33. Genista tinetoria — värvileetpõõsas, kollaste õitega, eelistab päikest ja lubjarikast mulda.
34. Hydrangea paniculata var. grandiflora — aedhortensia, kaunis, õitsev põõsas, soovitatav talveks katta.
35. Juglans mandschurica — mandžuuria pähklipuu — suurte liitlehte-dega, sobib üksikpuuna, lepib keskpärase mullaga.
36. Laburnwm alpinuni — alpi kuldvihm, õitsev põõsas, temale anda aias soe asukoht, kollased õied.
37. Ligustrum vulgare — harilik liguster, sobib madalaks põõsastaraks, kasvab ka poolvarjus.
38. Lonicera alberti — alberti kuslapuu.
39. L. alpigena — alpi kuslapuu, kõlbab põõsastarana.
40. L. caprifolium — kitsaleheline kuslapuu, õitsev väänkasv, lehtlate ja seinte katteks.
41. L. coerulea — taevasinine kuslapuu.
42. L. periclymenum — väätiv kuslapuu, lehtlate, seinte jne. katteks.
43. L. tatarica — tatari kuslapuu. Pea kõik kuslapuud kasvavad alus-põõsastena puude all (poolvarjus), kõlbavad ka põõsastaradeks.
44. Lycium halimifolium — taralõng, ripnevate okste ja lillaka õitega põõsas, sobib nõlvakute ja madalate müüride katteks.
45. Mahonia aquifolium — mahoonia, igihaljas põõsas, kasvab pool-varjus, vähe külmatundlik, kõlbab aiateede äärde põõsastaradeks.
46. Maius — õunapuud. Nende hulgas leidub rohkesti ilusasti õitsevaid puid, asukoht nendele anda iluaias, iluõunapuudest võiks nimetada: M. Niedzwetskyana, M. purpurea Eleyi, M. Scheideekeri ja halailu-õunapuudest M. pumila var. pendula Elise Rathge ja M. Exzellenz Thiel.
47. Menisperum dachuricum — dahuuria kuuseeme, väänkasv, kasvab üle 3 m kõrgeks, lehtlate, aiamajade ja müüride katteks.
48. Parthenocissus quinquefolia — metsviinapuu, tugevakasvuline väänkasv, hoonete, lehtlate, varikäikude ja müüride katteks.
49. Philadelphus coronarius — harilik jasmiin, lepib pool var juga, omab väga palju ja ilusaid aedvorme: Ph. coronarius var. aureus — kol-laseleheline jasmiin, Ph. coronarius var. nanus — madal jasmiin, Ph. coronarius var. plenus — täisõieline jasmiin.
50. Ph. grandiflorus — suureõieline jasmiin, õied ei lõhna.
51. Ph. Lemoinei — lemoinei jasmiin, hästi õitsev, palju aedvorme, neist nimetan Ph. Lemoinei Dame blanche, Ph. Lemoinei Manteau d'her-mine.
52. Ph. microphyllos — väikeseleheline jasmiin.
53. Populus alba — hõbepappel, kiirekasvuline puu.
54. P. balsamifera — palsami pappel, tugevakasvuline puu.
55. P. suaveolens — lõhnav pappel, kasvab püramidaalse puuna. Paplid on kõik käsutatavad kiirekasvuliste puiesteepuudena teeäärtel ja inetute kohtade varjamiseks.
56. Potentilla fruticosa — põõsasmaran, vabavormiline madal põõsas-tara, edeneb ka liivasel pinnasel.
57. Prunus nana — väike mandlipuu, õitseb rohkesti, õied roosad. X58. P. triloba — kolmehõlmne mandlipuu, kenasti õitsev põõsas, õied roosad.
59. Quercus pedunculata — harilik tamm, tarbe- ja puiesteepuu, omab ilusa püramidaalse vormi Q. pedunculata var. fastigata — temale kuulub kõht iluaias.
60. Ribes alpinuni — mage sõstar, kasvab hästi varjus, sobib nii põetavaks kui ka vabavormiliseks põõsastaraks.
61. R. aureum — kuldsõstar, varjupõõsana samuti ka põõsastarana. X62. Rosa caninia — orjavits, põõsastaraks.
63. R. multiflora — rohkeõiene roos.
64. R. pimpinellifolia — näärmeline roos, omab väga palju ilusaid vorme.
65. R. rubiginosa — roostepunane roos.
66. R. rubrifolia — punaseleheline kibuvits.
67. R. rugosa — kartuliroos, omab väga ilusaid aedvorme. Koosid nõuavad suuremalt osalt ka kõik valgust.
68. Rubus odoratus — lõhnav vabarn, kasvab poolvarjus, õitseb ilusasti.
69. Salix alba — hõbepaju, suurekasvuline puu, ka puiesteepuuna veekogude äärde, ilusam halavorm S. alba var. pendula nõva.
70. S. acutifolia — halapaju.
71. S. caprea — raeremmelgas.
72. S. daphnoides — härmapaju.
73. S. fragilis — remmelgas.
74. S. pentandra — raudpaju.
75. S. purpurea — punapaju.
76. S. triandra — loogapaju.
77. S. viminalis — vitspaju.
Kasutatavad suuremas osas niisketes kohtades, eriti tähtsad meetaimedena, selletõttu tuleb neid rohkesti istutada.
78. Sambucus nigra — must leedripuu, marjad mustad, kasvab varjus, edeneb lubjasel pinnasel.
79. S. racemosus — punane leedripuu, edeneb varjus, marjad punased, eelistab lubjavaba ja kuivemat mulda.
80. Sorbus aria — tuhkpihlak, ilus väiksemakasvuline puiesteepuu.
81. S. aucuparia — pihlak, ilus sügisel oma punaste marjadega. Pihlakas omab ka halavormi S. aucuparia var. pendula.
82. S. scandica — harilik pooppuu, tugevamakasvuline puiesteepuu.
83. Spiraea chamaedryfolia — jalakaleheline enelas.
84. S. Margaritae — margarita enelas.
85. S. media — keskmine enelas.
86. S. pumila — madal enelas.
87. S. salicifolia — pajuleheline enelas.
88. S. van Houttei — vanhouti enelas.
Enelad on suuremalt osalt kõik õitsevad põõsad, nõuavad valgust, kuid kasvavad ka poolvarjus, nad on head põõsastara materjalina. 89. Symphoricarpus racemosus — harilik lumimari, sobib aluspõõsaks ja põõsastaraks.
90. Syringa emodii — emodi sirel, õied kollakasvalged.
91. S. japonica — jaapani sirel, õied valged.
92. S. Josikaea — ungari sirel, hea tugevakasvuliseks põõsastaraks, õied tumelillad.
93. S. persica — pärsia sirel, õied helelillad.
94. S. vulgaris — harilik sirel, tarvitatav tugevakasvuliseks põetavaks või vabavormiliseks põõsastaraks, omab väga palju liht- ja täidis-õielisi aedvorme. Lihtõielistest võiks nimetada: Andenken an Ludwig Späth, punane. Charles X — lillakaspunane. Congo — tumepunane. Königin Luise — valge. Laplace — tumepunane. Mme Legray — valge. Täidisõielistest: Charles Joly — tumepunane. Dame blanche — valge. Jules Simon — sinakaslilla. Le prin-temps — roosakaslilla. Mme Lemoine — valge. Michel Buchner — lilla.
95. Tilia cordata — harilik pärn, puiesteepuu, kui ka tugevakasvulisteks taradeks, hea meetaim.
96. T. euchlora — läikivaleheline (krimmi) pärn, puiesteepuu, ei karda linnasuitsu.
97. T. platyphyllos — laialeheline pärn, puiesteepuu.
98. T. vulgaris — hollandipärn.
99. Ulmus effusa — künnapuu, tarbepuu, puiesteepuu.
100. U. montana — jalak, tarbe- ja puiesteepuu, vormidest erinevad: U. montana var. fastigiata — püramiidjalak, U. montana var. pendula — leinajalak.
101. Viburnum opulus var. sterile — lumepall, kauniõieline põõsas, niiskematele kohtadele.
102. Vitis amurensis — amuuri viinapuu, ronipõõsas, eelistab raskemat ja toiteaineterikast mulda, lehtlate, varikäikude jne. katteks.

Suvililli on väga palju liike ja sorte. Siinkohal puudulan ainult üksikuid liike, märkides ära nende tähtsamaid omadusi: kasvu, õitsemise aega, õite värvust jne. Tavaliselt leidub iga lilleseemne pakendil andmeid selle kohta, millal ja kuhu külida, millist kohta ja mulda ta nõuab ja andmeid hooldamistööde kohta. Lühendused: kõ. — kõrgus, õt. ~ õitseb, õitsemiskuu — rooma numbrid, õv. — õite värvus, kh. — külv köhale, L — külv lavasse. Ruumi vähesuse tõttu oli võimalik nimetada taimi, milledel tähelepanuväärivaid eriliike mitu, vaid perekonna nimega.

1. Adonis aestivalis — adonis, kõ. 20—50 sm, õt. VII—VIII, õv. tume-punane-oranž, kh. või L, sobib püsililledena, rühmiti.
2. Ageratum mexicanum — päsmalill, kõ. 10—20 sm, õt. — VII — sügiseni, õv. — sinine, valge, roosa, punane, külv L, äärislill.
3. Alyssum maritimwm — aedkilbirohi, kõ. — 15 sm, õt. — VII — sügiseni, õv. — valge, külv kh. ja L, äärislill.
4. Amaranthus — rebasesaba, kõ. — 1—1,50 m, Õt. — VII — hilissügiseni, õv. — õisik punane, roosa, pruun, roheline, kollane, külv — kh. ja L, sobib väheõitsevate lillede ja lehttaimedega.
6. Brachycome iberidifolia — brahhikoom, kõ. 20—30 sm, õt. VII — külmade tulekuni, õv. valge, roosa, lilla ja sinine, külv L, äärislill, ka rühmiti.
7. Calendula officinalis — saialill, kõ. 20—40 sm, õt. VI kuni külmadeni, õv. mitmesugused kollase värvi teisendid, külv kh.
8. Callistephus chinensis — hiina astrid, neist leidub kõige rohkem ja mitmekesisemaid vorme, külv L., hea lõikelill, õitseb külmadeni.
9. Cheiranthus alpinus — kuldlakk, kõ. 30 sm, õt. VII alates, õv. kollane, külv kh.
10. Celosia eristata — kukehari, kõ. 30 sm ümber, õt. VII — sügiseni, õv. kollane, punane jne., külv L.
11. Centaurea eyanus — aedjumikas, kõ. 30—40 sm, õt. VII — sügiseni  õv. valge, roosa, lilla, külv kh.
12. Chrysanthenum — jaanikakar, kõ. 25—90 sm, õt. VII — hilissügiseni, õv. väga mitmesugune, külv L.
13. Clarkia — klarkia, kõ. 30—50 sm, õt. VII — sügiseni, õv. roosa, punane, valge, külv kh.
14. Cobaea scandens — vanikkuljus, ronitaim, kõrgus 4—5 m, õt. VIII kuni külmadeni, õv. punakaslilla, külv IV alul potti, 1—2 seemet.
15. Convolvulus tricolor — kassitapp, kõ. 30—50 sm, õt. VI — sügiseni, õv. sinine-kollane-valge, külv L. või kh.
16. Coreopsis tinctoria — koreopsis, kõ. 30 sm, õt. VII — sügiseni, õv. pruun-kollane, külv L
17. Delphinum ajacis — kukekannus, kõ. 30—100 sm, õt. VI—VIII, õv. väga palju värve, külv kh.
18. Dianthus caryophyllus — aednelk, kõ. 15—60 sm, õt. VII — sügiseni, õv. mitmesugune, ka kirju, valge-punane jne., külv L.
19. Dimorphotheca — kuldlill, kõ. 20—40 sm, õt. VI—VIII, õv. valge, oranž, külv L.
20. Dolichos lablab — punauba, ronitaim, 3—4 m, õt. VIII, õv. lilla või valge, ilus punane kaun, külv potti 2—3 seemet.
21. Eschscholtziacalifornica — kalifornia magun, kõ. 30—40 sm, õt. VI kuni sügiseni, õv. valge, lilla, kollane, külv kh.
22. Gaillardia — mõrsja lill, kõ. 40—100 sm, õt. VII — sügiseni, õv. kol-lased, pruunid, külv L.
23. Godetia — sametlill, kõ. 20—50 sm, õt. VI — sügiseni, õv. roosapunane, külv L. ja kh, rühmiti.
24. Gypsophila — kipslill, kõ. 10—50 sm, õt. VII — sügiseni, õv. valge, punakasroosa jne., külv kh.
25. Helianthus annuus — päevalill, kõ. 2 m ümber, õt. VII — sügiseni, õv. kollane, külv kh.
26. Helichrysum bracteatum — õlglill, kõ. 40—90 sm, õt. VII — sügiseni, õv. roosa, punane, valge jne., külv L.
27. Humulus japonicus — jaapani humal, vääntaim, 3—4 m, kasvatatakse ilusate lehtede tõttu, külv potti 1—2 tera.
28. Iberis umbellata — aedibeeris, kõ. 15—40 sm, õt. VII — sügiseni, õv. valge, roosa, punane, külv kh.
29. Ipomoea purpurea — lehtertapp, väänkasv, kõ. 3 m ümber, õt. VII — sügiseni, õv. valge, sinine, punane jne., külv L., potti.
30. Kochia — kohhia, kadaklill, kõ. 1 m ümber, lehttaim, külv L.
31. Lathyrus odoratus — lillhernes, kõ. 2 m ümber, õt. VII — sügiseni, õv. väga palju puhtaid värve, külv potti (3—5 tera) ja köhale.
32. Linum grandiflorum — ilulina, kõ. 20—40 sm, õt. VII—IX, õv. punane, külv kh, äärislillena ja peenral.
33. Lupinus — hundiuba, kõ. 30 sm kuni üle 1 m, õt. suve keskpaigast kuni sügiseni, õv. valge, roosa-lilla, sinine, kollane jne., külv kh.
34. Matthiola bicornis — öölevkoi, kõ. 30—40 sm, õt. VII — sügiseni, õv. roosa, külv kh.
35. M. incana — levkoi, kõ. 30—60 sm, õt. VI — sügiseni, õv. väga palju, külv L.
36. Mirabilis — imelill, kõ. 30—60 sm, õt. suve keskpaigast sügiseni, õv. roosa, lilla jne., külv L.
37. Nicotiana — ilutubak, kõ. 50 sm — üle 1 m, õt. VII — sügiseni, õv. roosa, valge, punane, külv L.
38. Nigella damascena — mustköömen, kõ. 30—50 sm, õt. suve keskpaigast sügiseni, õv. sinine, valge, külv kh, äärislill.
39. Papaver — magun, kõ. kuni 1 m, õt. suvel, õv. valge, roosa jne., külv kh.
40. Petunia — petuunia, köstrilill, kõ. madalad ja ripnevad, õt. suve keskpaigast sügiseni, õv. valge, sinine, lilla jne., külv L.
41. Phaseolus multiflorus — õisuba, ronitaim, kuni 4 m, õt. VII — sügiseni, õv. valge, punane, kirju, külv potti või kh.
42. Phlox Drurmnondi — leeklill, kõ. 20—-50 sm, õt. VI kuni sügiseni, õv. väga mitmesugune, külv L.
43. Reseda odorata — lõhnav reseeda, kõ. 20—30 sm, õt. VII — sügiseni, kasvatatakse lõhna pärast, külv kh.
44. Ricinus communis — riitsinus, kõ. 2—3 m, kasvatatakse lehtede pärast, roheline, punane leht, külv potti.
45. Salpiglossis sinuata — trompeetlill, kõ. 50—100 sm, õt. VII — sügiseni, õv. väga mitmesugune, külv L.
46. Scabiosa atripurpurea — tähtpea, kõ. 40—80 sm, õt. VII — sügiseni, õv. väga mitmesugune, külv L.
47. Tagetes — peiulill, kõ. 20—80 sm, õt. VII — sügiseni, õv. kollase variatsioonid, külv L.
48. Tropaeolum — mungalill, leidub madalakasvulisi (30 sm) ja ronitaimi (3 m), õt. VII — X, õv. kollase variatsioonid, külv potti või kh.
49. Verbena hubriba — raudürt, kõ. 20—40 sm, õt. VII — sügiseni, õv. punane, lilla, valge jne., külv L.
50. Zea mays — mais, kõ. üle 2 m, lehttaim, külv potti, 1 seeme.
51. Zinnia elegans  — pruudisõled, kõ. 20—80 sm, õt. suve keskpaigast kuni külmade tulekuni, õv. väga mitmesugune, külv L.

Sibul- ja sibulmugul — püsililled õitsevad kõik peaimiselt kevadel ning vajavad kasvamiseks kergemaid muldi kui teine rühm. Kasva-tada võib neid teiste püsilillepeenarde ääres, iseseisvalt mõnel peenral või muru sees. Istutamise aeg kõigil langeb peamiselt sügiskuudele, august, september.
Nad on väga head õitsejad lilled ja paljundatakse tütarsibulate, sibulmugulate või mugulate abil.
1. Colchicum autumnale — sügislill, kõ. 15—30 sm, õt. sügisel, õv. roosad.
2. Crocus vernus — krookus, kõ. 15 sm ümber, õt. osa kevadel, osa sügisel.
3. Dahlia georgina ja D. variabilis — daalia (jorjen), kõ. 30—150 sm, õt. VIII kuni külmadeni, õv. mitmesugune. Mugulad talveks keld-risse.
4. Fritillaria — keisrikroon, kõ. 50—70 sm, õt. V—VI, õv. kollased, pruunikaspunased jne.
5. Galanthus nivalis — lumekelluke, kõ. 15—20 sm, õt. V, õv. valge, kas-vab ka hästi põõsaste all, varjus.
6. Gladiolus — gladioolid, kõ. kuni 100 sm, õt. VIII külmadeni, õv. kol-lane, valge, punane jne. Sibulmugalad talveks keldrisse.
7. Leucojum vernum — märtsikelluke, kõ. 15—30 sm, õt. V, õv. valge.
8. Lilium — liilia, väga palju liike erinevates kasvukõrgustes ning õite värvustes.
9. Muscari — kobarhüatsint, kõ. 10—30 sm, õt. V—VI, õv. sinine.
10. Narcissus — nartsiss, kõ. 20—50 sm, rohkesti teisendeid ja sorte, õitsevad varakevadel.
11. Seilla — siniliilia, kõ. 10—20 sm, õt. IV—V, õv. sinine.
12. Tulipa — tulp, väga mitmesuguseid kõrguseid, õievärve jne., õitsevad peamiselt V—VI.

1. Achillea — raudrohi, kõ. 30—100 sm, õt. VII—VIII, õv. punane, valge, roosa.
2. Aconitum — käoking, kõ. üle 1 m, õt. VIII — IX, õv. sinine.
3. Adonis — adoonis, kõ. 15—30 sm, õt. V, õv. kollane.
4. Anemone japonica — jaapani anemoon, kõ. 50—100 sm, õt. VIII—IX, õv. lillakas-valge.
5. Aquilegia — kurekell, kuni 1 m, õt. VI—VII, lepib ka varjuga, õv. väga mitmesugune.
6. Arabis alpina — hanerohi, kõ. 15—25 sm, õt. V—VII, õv. valge.
7. Aster — sügisaster, kõ. kuni 2 m, õt, suvest peale kuni hilissügiseni.
8. Astilbe — astilbe, kõ. 30—80 sm, Õt. VII alates, õv. valge, roosa, lilla jt.
9. Campanula — kellukas, kõ. 40 sm — üle 1 m, õt. VII — VIII kuni sügiseni, õv. valge, sinine jt.
10. Chrysanthemum — jaanikakar, kõ. 40—80 sm, õt. VI sügiseni, õv. roosa, punane, lilla, valge, soovitatav ka suureõieline.
11. Delphinium cultorum — kukekannus, kõ. 2 m ümber, õt. suve kesk-paigast sügiseni, õv. väga mitmesugune.
12. Dianthus — nelk, kõ. 15—30 sm, õt. VI — VII, õv. valge, roosa, punane.
13. Dicentra spectabilis — murtud süda, kõ. 80 sm, õt. VI — VII, õv. valge-roosa.
14. Doronicum — kitsekakar, kõ. 30 sm kuni üle 1 m, õt. V — VI, õv. kollane.
15. Echinops — mesiohakas, kõ. 2 m ümber, õt. VII — VIII, õv. valge, helesinine, head meetaimed.
16. Funkia — südaliilia kõ. 30—50 sm, õt. VII—VIII, õv. valge, helesinine.
17. Gaillardia aristata — mõrsjalill, kõ. 30—60 sm, õt. VI — sügiseni, õv. kollane-pruun.
18. Helenium — heleenium, kõ. 30 sm — 2 m, õt. VI — IX, õv. kollane.
19. Helianthus — päevalill, kõ. 1—2 m, õt. VII — IX, õv. kollane.
20. Hemerocallis — päevaliilia, kõ. 30—70 sm, õt. VI — VIII, õv. peamiselt kollane.
21. Hesperis matronalis — öökannike, kõ. 30—80 sm, õt. VI — VII, õv. valge, lilla.
22. Iris — võhumõõk, väga palju liike, värvusi, erinevates kõrgustes.
23. Lupinus — hundiuba, kõ. 40 sm — 1 m, õt. VI — IX, õv. roosa, sinine, lilla.
24. Lychnis — käokann, kõ. 20 sm — lm, õt. VI — VIII, õv. punane, roosa.
25. Paeonia — pojeng, kõ. 30 sm kuni üle 1 m, õt. VI — VII, õv. valge, roosa, punane jt.
26. Papaver (P. orientale ja P. nudicaule) — püsikmagun, kõ. üle 1 m, õt. VI—VII, õv. valge, roosa, punane jt.
27. Phlox — leeklill, kõ. 20—120 sm, õitseb kevadest sügiseni.
28. Primula — nurmenukk, kõ. 15—40 sm, õt. V — VI, õv. väga mitmesugune.
29. Pyrethrum roseum — neitsikummel, kõ. 50—70 sm, õt. VI—VIII, õv. roosa, punane, valge.
30. Rudbeckia — päevakübar, kõ. 30 sm — 250 sm, õt. VIII — IX.
31. Solidago — kuldvits, kõ. 50—150 sm, õt. VIII — sügiseni, õv. kollane.
32. Statice — parkjuur, kõ. 25—60 sm, õt. VIII — sügiseni, õv. roosakaslilla.
33. Stachys lanata — nõianõges, kõ. 20—30 sm, õt. VI — sügiseni, õv. lilla, lehed hõbehallid.
34. Thalictrum — ängelhein, kõ. 80—150 sm, õt. VII — sügiseni, õv. valge, helelilla, roosa.
35. Trollius caucasicum — kullerkupp, kõ. 50—80 sm, õt. V—VI, õv. oranž ja kollane.
36. Veronica — mailane, kõ. 50—100 sm, õt. VI — VIII, õv. sinine.
37. Viola — kannike, kõ. 15—30 sm, õt. V — VIII, õv. sinine, lilla, valge, kollane, roosa, punane.



 Maakodu kaunistamise töökava jaotatud kuuele aastale.
Kodukaunistamise alal ei jõuta ühe ega kähe aastaga kaugele, vaid selleks läheb tarvis rohkem aega. Nagu iga ehituse püstitamisel, nõnda on vaja ka kodukaunistamisel üksikud ehituse osad püstitada teatud järjekorras ja nimelt nii, et töötulemused võimalikult rutemini pääseksid mõjule. Alljärgnevalt on maakodu kaunistamise tähtsamate üksikelementide teostamise tööd püütud jaotada kuuele aastale, mis võiks olla abiks üksikjuhtudel tööde õige järjekorra leidmiseks.
Esimene aasta.
1. Tuleb hoolitseda, et maa oleks korralikult ettevalmistatud. Ilutaimed, samuti kui viljapuud ja marjapõõsad ei edene söödistunud, harimata ja väetamata pinnal. Kui tahame, et ilutaimed jõudsasti kasvaksid ja juba varsti kodu-ümbruse ilmet nägusamaks muudaksid, siis peame maad nende jaoks harima aegsasti põhjalikult ja ühtlasi tugevasti väetama. Soovitav on kasvatada seal head harimist ja väetamist nõudvaid kultuure, nagu köögivilja, söödajuurvilja või kartuleid ja juurumbrohust maa puhastada.
2. Järgmise ettevõttena tuleb lasta valmistada või ise koostada koduümbruse kaunistamise ja aiaplaan. Ilupuud ja põõsad samuti kui viljapuud aias jäävad püsima neile määratud kohtadele aastakümneiks, kui mitte kauemaks, sellepärast on tähtis, et puude liigid ja sordid ning neile antud köhad oleksid õieti valitud, sest tehtud vigu on hiljem raske parandada. Elumaja lähem ümbrus, kuhu ilutaimed istutatakse, on soovitav eraldada õuest ja tarbeaiast põõsastaraga. Teid võimalikult vähe kavatseda, sest nende valmistamine ja korrashoid nõuavad hiljem aega ja kulu. Rohkem murupinda jätta ja kruusateede asemele teha tarviduse korral murusse kiviplaatrajad. Otsekohesesse elumaja lähedusse asetada rohkem lilli, madalaid põõsaid ja puid, kuna suuremad puud elumajast kaugemale peaksid jääma.
3. Üldise korra ja puhtuse loomine koduümbrusse peaks ka olema üks esimestest toimingutest. Tuleb koristada õuele või hoonete seinte äärde vedelema jäänud risu; põllutöö- ja teistele riistadele määrata oma kõht ja asetada nad sinna. Hagude ja puu- ning põhuvirnad, kui neid hoonetesse pole võimalik mahutada, tuleks viia elumajast kaugemale. Umbrohud, nagu nõgesed, seinte äärtest ja õuelt hävitada. Õu puhastada ja edaspidi puhas hoida.

Teine aasta.
1. Tuulekait.se istandusi oleks aeg teise aasta kevadel köhale istutada. Tuulekaitse on väga vajaline mitte ainult tarbeaia taimede korralikuks arenemiseks, vaid ta on ka sama tähtis talu õue ja hoonete ümbruse varjamiseks tormide ja tuiskude eest. Sellepärast — mida varem tuulekaitse loomise eest hoolitsetud, seda aegsamini näitavad end tulemused, sest puud vajavad aastaid enne kui nad jõuavad küllalt sirguda selleks, et suudaksid tõkestada tuulte võimu. Tuulekaitset tuleb luua aiale ja talundihoonetele põhjast, idast ja läänest, kuna lõunapoolne külg kas jäägu vabaks või piiratagu madalama põõsastaraga.
2. Põõsastarade köhale istutamine ja aia tarastamine, kus see tarvilik, tuleks teostada teise aasta sügisel. Põõsas-tarad istutatakse kas ühelt või kahelt realt. Põõsastarade kaitseks on soovitav teha 2—3 traadiga tara. Kus aga aeda on vaja kailsta loomade või inimeste sissetungimise vastu, seal ei pääse aia tarastamisest. Taraks kõige parem on traatvõrk, kuid ta on ka kõige kal-lkn. Odavam tuleb puitsõrestikust tara või lihtne traattara. Igatahes okastraattara või tihe laudplank ei sobi elumaja ümbrusse. Lubada võiks neid vast ainult lautade juures loomade jooksuaedade piirdena.
3. Teed tuleksid ka juba plaanile vastavalt loodusesse kända ja ära märkida. Kruusatatud teid tuleb muidugi vähe ja need tuleksid siis teha ka korralikud. Muld tee köhalt on soovitav ära võtta kuni aluspinnani ja aiamaale vedada. Mulla asemele veetakse tee köha täitmiseks põllukive, nende peale jämedamat kruusa, siis õhuke kiht savi ja savi peale liiva. Mullatöid teede ehitamiseks võib teha igal ajal, samuti ka juurde vedada aegsasti täitematerjali.

Kolmas aasta.
1. Ilupuude ja põõsaste kohaleis tn tarnis t tuleb alustada kõhe kevadel. Istutusmaterjal peab olema juba sügisel tellitud, sest sügisel on puukoolides suurem valik. Plaanil märgitud liikidest ja sortidest tuleb tellimise juures muidugi kinni pidada ja nõuda, et need ka ehtsad saadetaks. Sügisel saadud materjal hoitakse ületalve poolküliti muldakaevatult. Ennem istutamisele asumist märgitakse kepikestega plaani järgi köhad, kuhu üksikud puud ja põõsad tulevad ja kaevatakse istutamiseks augud, kuhu juured parajasti sisse mahuvad. Istutamist toimetatakse nagu viljapuude ja marjapõõsaste juures. Peale istutamist tuleb taimi kästa. Kui kõiki taimi ei jõuta köhale istutada, võib neid asetada peenrale, kust nad siis sügisel köhale istutatakse.
2. Püsilillede kohaleistutamine võetakse ette varasügisel. Istutada võib sügisel välja muidugi ainult talvekindlaid peenra püsililli. Välja istutatud püsilillede köhad märgitakse ära kepikestega, et nad oleks tähelepandavad kevadel muruseemne külvi ajal.

Neljas aasta.
1. Suvililled tulevad nüüd köhale külvata ja istutada. Peenrad valmis teha plaanil märgitud kohtadele — kui neid juba sügisel ei jõutud valmistada. Peenrad tulevad teha võimalikult lihtsakujulised ja nende ääri ei maksa ehtida millegi muuga kui vast äärislilledega või muruga.
2. Muruseemnete külv tuleb teostada varakult, kui mullas on veel küllaldaselt niiskust. Maapind peab olema varem hästi siledaks tehtud, tarviduse korral tasandatud, et murupind tuleks tasane. Seeme külvatakse vaikse ilmaga, segatakse kergelt mullaga ja rullitakse kinni. Ilupuude ja põõsaste ning püsilillegruppide ümber jäetakse väetamise ja maaharimise jaoks vaba pinda. Kiviplaat-rajad tulevad muruplatsile, kui need ette nähtud, valmis teha. Materjal selleks peaks olema köhale veetud eelmisel talvel.
3. Mänguplatsid, päikesevanni võtmise kõht ja bassein, kui niisugused ette nähtud, tulevad sama aasta sügisel valmistada. Esijoones võiks tulla kõne alla laste mänguplats ühes liivakastiga. See tuleks piirata madala põõsastaraga, mis pakuks varju mudilastele. Päikesevanni võtmise kõht ja veebassein on soovitavad seal, kus lähikonnas vabas looduses suplemise võimalused puuduvad. See ei pruugi kuigi suur olla ja vett võib sinna juhtida kas või kaevust. Samas juures võiks olla päikesevanni võtmiseks liivaga käetud plats või ka murupind. See plats ühes basseiniga on soovitav kaevata umbes 50—60 sm maasse ja väljakaevatud muld asetada platsi äär-tele vallina. Valli peale istutatakse põõsastara, sissekäigu avaus jääb ühte otsa.

                     

                      Kodukaunistamise Hoogtöö Peakomitee väljaanne, Tallinn, 1937 a.
                  Aianduse erikomisjon: K.Hinno, E.Lepp, A.Prima.