Share/Bookmark
Algus| on-line pood Seemnemaailm|
 
Otsing:     


Kataloog
Ilu- ja tarbeaed
Kasulik info
Köögiviljaaed
Sinu tervis
Taimede portreed->







Facebook Orkut Twitter
Jaga Sõbraga



 
 
 

 
     
Algus : Taimede portreed :

  Taimede portreed
ENELAD HALJASTUSES30 May, 2007
printida  

Tõlkija: Seemnemaailm

    (Hääli 224)
Kommenteeri artiklit (0 vastuseid)
Hinnake artiklit
Suurepärane Hea Keskmine Halb Väga halb



Enelatel on palju häid omadusi - nad õitsevad rikkalikult ja kaua, on täiesti vähenõudlikud ja kergesti paljundatavad. Liikide ja sortide küllus võimaldab valida sorti igale maitsele, arvestades konkreetset istutuskohta. Enelaid loetakse masshaljastuse jaoks üheks parimaks põõsaliigiks.


Spiraea vanhouttei "Aurea" Foto: Prihodko Marina (http://flower.onego.ru/kustar/ena_3473.jpg)

BIOLOOGILISED ISEÄRASUSED
Põhjapoolkeral kasvab üle 70 liigi enelaid (Spireae), kes kuuluvad roosõieliste sugukonda. Nendele on iseloomulikud terved lehed, mis paiknevad varrel vahelduvalt. Pisikesed  arvukad õied (valged või roosad) on koondunud eri kuju ja suurusega õisikutesse.Õitsemisajal enamus enelate õisikud ripuvad kaarduvatel võrsetel nagu oleks tegemist vanikuga. Selle iseärasusega on seotud ka liiginimetus ( kreeka keeles speira tähendab kaardu). Varakult (mais-juunis) õitsvatel enelatel on õisikud valged, need moodustuvad eelmise aasta võrsetel. Liikidel, mis õitsevad suvel (juunis-juulis), on õisikud nii valged kui roosad ja need asetsevad eelmise aasta lühivõrsetel või jooksva aasta võrsetel. Aga enelatel, mis õitsevad augustis-septembris, on õisikud koonilised või pöörises ja paiknevad noorte võrsete tippudes, sageli on nad roosad ja mõnikord isegi vaarikpunased.
Need õitsemise iseärasused mõjutavad ka enelate tagasilõikamise aega. Varakult õitsvad liigid tuleks tagasi lõigata kohe pärast õitsemist, neil lõigatakse välja kõik võrsed, mis on vanemad kui 8-10 aastat. Aga liigid, mis õitsevad pikka aega ja hilisematel aegadel, lõigatakse tagasi kevadel.

LIIGID JA SORDID:

Keskmine enelas (Spiraea media)
Looduses kohtab teda Siberi ja Kaug-Ida metsades, kultuuris on alates XVIII saj. lõpust. See on 1,5 -2m kõrgune põõsas, tiheda ümara võraga, lehed suured, kuni 6  cm pikad, 2-4 hambaga. Õitsemisperioodil (umbes 3 nädalat) kaunistavad põõsast valged kilbikujulised õisikud. Keskmine enelas on haljastuses juba ammu hinnatud: ta on külmakindel ja kasvatamise seisukohalt vähenõudlik, vastupidav põuale, gaasidele ja talub veidi varju (tänu sellele sobib ta põhjapiirkondadesse, samuti kuiva kliimaga aladele). On kergesti paljundatav, annab juurevõsu, talub hästi ümberistutamist ja tagasilõikust.
Kaselehine enelas (Spiraea betulifolia)
 Kasvab Siberis, lehed sarnanevad kaselehtedele, roosakas-valged õisikud on kuni 10  cm läbimõõdus. Nii nagu keskminegi enelas on see liik  vähenõudlik ja teda saab laialdaselt kasutada haljastuses.
Täkiline enelas (Spiraea crenata)
Looduses esineb Euroopas, Altais ja Kesk-Aasia põhjaosas, haljastuses kasutatud alates XIX sajandist. Tal on õhuline võra, pisikesed ja laiad hallikas-rohelised lehed täkilise servaga. Õitseb umbes 20 päeva, õisikud on valged, kollaka tooniga,  asetsevad lühikestel lehtedeta võrsetel. Eestis talvitub katmata, talub tugevat varju, kasvab ka kallakutel.
Taraenelas  (Spiraea chamaedryfolia)
Laialdaselt haljastuses kasutatav liik kaunite lehtede ja rikkaliku õitsemisega. Hinnatud juba enne XVIII sajandit. Lehed piklik-munajad, terava tipuga, peenikese leherootsuga, leheserv hambuline kuni tipuni. Suvel lehestik ere-roheline, sügisel muutub kollaseks. Õitsemine kestab 25 päeva, tohutu valge õievaht on muljetavaldav.
Tammelehine enelas on külmakindel, talub hästi kärpimist.
Nipponi enelas (Spiraea nipponica)
See Ida-Aasiast pärit liik sobib hästi kallakutele ja piirdeaedadeks. Põõsas madal (~1m ), võrsed pikad, käändunud. Lehed ümarad, rohelised kuni sügiseni. Õitseb kuu aega, kollakas-valgete õitega, mis koondunud õisikusse ja katavad terve võrse. Sordil Snowmound on kompaktsed õisikud, kasvab valges ja mõõdukalt niiskes kohas, õitsemine eriti rikkalik.
Van Houttei enelas  (Spiraea x vanhouttei)
Kõige efektsemad enelad on hübriidse päritoluga. Van Houttei enelas  on üks dekoratiivsemaid, on saadud kolmehõlmalise ja kantoni enela ristamisel. Kultuuris XIX sajandi lõpust. Lehed rombikujulised,3-5 hõlmaga, suvel tumerohelised, sügisel punased või purpursed. Õitseb rikkalikult, õied ripuvad valgete kaskaadidena okstel. Õisemise tipphetkel pole lehti nähagi. Vajab päikselist ja viljakat kasvukohta. Karmil talvel võivad võrsete tipud külmuda, kuid peale hoolduslõikust näeb põõsas jälle kena välja.
Teravahambuline enelas (Spiraea х arguta)
See on Thunbergi ja paljuõielise enela hübriid, tuntud juba ammu. Vastupidav ja valgustarmastav, kasutatakse üksikpõõsana ja elavtaraks. Põõsas laiuv, kuni 2m kõrge, paitab silma oma kitsaste lehtede poolest.
Suve algul katavad arvukad õied kõik võrsed.
Suve keskel õitsevad ilusaimad enelaliigid, osa neist on roosade õitega. Kultuuris on laialt levinud 2 teineteisele sarnast enelaliiki-jaapani enelas ja madal enelas. Need  on asendamatud madalate ääriste tegemiseks,
Sobivad kokku ka teiste põõsaste ja püsililledega. Need liigid on Eesti tingimustes ka vastupidavad, neid ei ohusta ei haigused ega kahjurid, mis on haljastuses eriti tähtis.
Jaapani enelas (Spiraea japonica)
Tema kodumaa on Jaapan ja Hiina. See korrapärane kompaktne põõsas on kuni 1m kõrge, tihe, ilusad munajad lehed. Kevadel on lehed punakates toonides, suvel rohelised, alt sinakad ja sügisel erekollased kuni purpurid. Õitseb 45 päeva, roosakas-punased suured õisikud puhkevad noorte võrsete tippudes. On soojanõudlik, kuid tänu kääbusjale kasvule elab talve üle ka lumikatte all.
Aednike seas on populaarne sort  "Little Princess", teda kasutatakse lillepeenardes ja kiviktaimlates. Valged õied on madalakasvulisel  sordil "Albiflora". Sordile "Macrophylla" on iseloomulik suured kortsulised helerohelised  lehed, sordil "Bullata" on lehed pisikesed ja kortsulised, sordil "Crispa"  aga keerdus ja hambulised.
Eriti dekoratiivne on  madal enelas (Spiraea x bumalda)
See liik on saadud jaapani ja valgeõielise enela ristamisel. Eriti dekoratiivne, ere-vaarikpunased õied ja tumerohelised lehed. Laialtlevinud sort on  "Anthony Waterer". Sordi  "Gold-flame" teevad eriti kauniks kollakas-rohelised lehed . Sordil  "Goldmoundon" lehed kollakad.
Suve lõpul õitseb rühm kõrgekasvulisi enelaid, milledel on roosad ja violetsed õied:
Pajulehine enelas (Spiraea salicifolia)
Pärit Siberist, piklikud lehed (kuni 10  cm), ja kitsad püramiidjad roosad õisikud. See liik on üsna tavaline ja vähenõudlik.    Hambuline  enelas (Spiraea x billardii)
Sarnane eelmisele, saadud selle ristamisel Douglase enelaga. Veelgi dekoratiivsem, tal on laiad lantsetjad lehed ja ereroosad pöörisjad öied. Paljundatakse poolpuitunud pistikutega.
Sireliõieline enelas (Spiraea х syringaefolia)
Valge ja pajulehise enela hübriid. Põõsas kuni 1,5-2m kõrge, väheharunev. Teda iseloomustavad sirelipunased õied pikkusega kuni 10  cm, mis lõpetavad õitsemise alles külmade saabumisel.

PALJUNDUSVIISID
Paljunevad kergesti vegetatiivselt. Kõige lihtsam ja kättesaadavam meetod on
põõsaste jagamine, mõningate liikide puhul aga juurevõsudega paljundus. Rohtsetest pistikutest juurdub 70-85 % pistikuid isegi ilma kasvustimulaatoriteta.
Seemnetega võib paljundada kõiki enela liike, väja arvatud need, mis on saadud ristamisel. Nendel kas seemneid ei moodustu või need ei tärka või siis kasvavad neist taimed, mis sarnanevad ühele oma eellastest.
Seepärast paljundatakse hübriide vegetatiivselt pistikute või võrsetega.
Seeme on soovitav külvata kevadel. Mullasegu: lehemuld või hästilagunenud rabaturvas. Külvatakse kasti eelnevalt niisutatud pinnasele. Seejärel külvid multðitakse turbaga või mullaga. Tõusmed ilmuvad 8-10 päevaga, ühtlaselt. Seemnete idanevus on 50%, mõnikord kuni 100%.
Et vältida seenhaigusi, tuleks peale tõusmete ilmumist töödelda kaaliumpermanganaadi lahusega või fundasooliga (20g /10 l veele) arvestades 10  l lahust 3 ruutmeetrile.
Esimesel kasvuaastal annavad vaid vaid 1 võrse. Juurestik koosneb vaid ühest juurest, millest lähtub paar kõrvalharu. 2-3 kuud peale tõusmete ilmumist või ka järgmisel aastal on soovitav taimed pikeerida. Seda on parem teha pilves ilmaga või õhtul. Seemikud võetakse üles, juuri lühendatakse veidi, see stimulerib hargnemist ja siis istutatakse peenrasse.
Pikeeritud taimi kastetakse, kobestatakse, multðitakse. Esimesel aastal kasvavad seemikud 5-10cm pikkuseks. Teisest aastast kasv kiireneb. Enelate juurestik asub pinnapealselt, seda peab kobestamisel arvestama, et mitte vigastada juuri.
Teisel kasvuaastal algab põõsa ja juurestiku hargnemine. Tavaliselt 3-4 aastaselt algab ka õitsemine. Siis on soovitav enelaid sagedamini kasta, kuna veepuudus muudab õisikute värvi, ka võivad õied enneaegselt pudeneda.

KASVATAMINE:
Istutamine:
Istutatakse kevadel. Madalad liigid 0,5m vahedega, elavtaraks 3-5 tk/jm-le. Keskmised ja kõrged liigid istutatakse 0,7-1m vahedega, reasistutusel vahe0,5m. Enelad kasvavad kiiresti ja õitsevad juba 3 aastal. Reageerivad hästi viljakale mullale, pealtväetamisele. Muld: mätta- või lehemuld, turvas, liiv (2:1:1). Paremal maal õitsevad rikkalikumalt.
Istutamine: elavtaraks taimede vahe 0,4-0,5m, ridade vahe 0,3-0,4m. Rühmana vahekaugused 0,5-0,7m, harva kuni 1m. Istutusauk peab juurestikust 25-30% suurem olema. Augu sügavus 40-50  cm. Juurekael peab jääma mullapinnaga tasa. Vajalik on ka tellisepurust või liivast drenaaz.väetatakse Kemira-universaalväetisega  100-120 g/m2-le.
Hooldus: kõik enela liigid on vähenõudlikud, taluvad hästi pügamist. Jaapani, madalal ja nipponi enelal võivad talvel veidi külmuda need oksad, mis polnud lume all. Kevadel on vajalik sanitaarlõikus. Et põõsas oleks tihe, tuleb võrseid kärpida.  Hästiharunevatel liikidel on 10-aastasena ~30 võrset, see muudab võra tihedaks ja õitsemine rikkalikumaks. Seepärast lõigatakse vanad võrsed välja ja jäetakse vaid nooremad ja tugevamad.

KEVADISED :



Spiraea schinebeckii Foto: Epiktetov Vladimir (http://flower.onego.ru/kustar/ena_3451.jpg)


Spiraea vanhouttei Foto: Menshova Aleksandra (http://www.alemming.narod.ru/)


Spiraea arguta Foto: Maksimenko Evgenija (http://flower.onego.ru/kustar/enc_6349.jpg)


Spiraea hypericifolia Foto: Epiktetov Vladimir (http://flower.onego.ru/kustar/ena_3443.jpg)


Spiraea nipponica Foto: Epiktetov Vladimir (http://flower.onego.ru/kustar/ena_3449.jpg)


Spiraea prunifolia (Foto: http://flower.onego.ru/kustar/ena_3168.jpg)


Spiraea trilobata Foto: Ovchinnikov Juri (http://flower.onego.ru/kustar/ena_4621.jpg)



SUVISED :


Spiraea alba Foto: Konstantinov Dmitri (http://flower.onego.ru/kustar/ena_3744.jpg)


Spiraea betulifolia Foto: Baþenov Juri (http://flower.onego.ru/kustar/ena_1509.jpg)


Spiraea billardii (Foto: http://flower.onego.ru/kustar/enc_3078.jpg)


Spiraea bumalda "Gold Flame"  Foto: Presnjakova L.V. (http://agava2.narod.ru/)


Spiraea humilis Foto: Epiktetov Vladimir (http://flower.onego.ru/kustar/ena_3445.jpg)


Spiraea japonica (Foto: http://flower.onego.ru/kustar/enc_7029.jpg)


Spiraea japonica "Anthony Waterer" (Foto: http://flower.onego.ru/kustar/ena_1286.jpg)


Spiraea japonica "Gold Flame" Foto: Pavlova Natalja (http://flower.onego.ru/kustar/ena_0179.jpg)

Hiljaõitsevatel liikidel kärbitakse igal aastal alates 4 kasvuaastast  võrseid 30  cm  kõrguselt maapinnast. Kui õitsemine on vähene ja lehed pisikesed, siis lõigatakse „kännuni” tagasi. Enelaid on vaja väetada peale igasugu lõikusi ja enne õitsemist. Orgaanilise väetisena kasutatakse sõnnikuleotist, veega 5-6 korda lahjendatult, ka linnusõnnikut veega lahjendatult 1:10. Võraalust ringi tuleks igal astal multðida (turvas, lehekõdu, peenestatud põhk), seda tehakse varakevadel, kihi paksus 5-8  cm.

Haiguste ja kahjurite tõrje
Enelaid   haigused ja kahjurid peaaegu ei ohusta. Kuid siiski võib üksikutel aastatel leida noortelt võrsetelt enela-lehetäid (Aphis spiraephaga), kes toitub noorte taimede mahlast. Kahjurite kolooniad võivad tõsiselt pidurdada enelate õitsemist. Et hävitada lehetäide mune, pritsitakse varakevadel enne pungade puhkemist "Molnija" või "Aktellik" preparaatidega. Suvised pritsimised on siis efektiivsed, kui kasutada süsteemseid taimemürke nagu "Zolotaja Iskra" või "Comandor".
Võib kasutada ka rohelise seebi 3-4% lahust või taimseid preparaate, mis oma tugeva lõhnaga peletavad kahjureid. Noori lehti kahjustavad  ka Archips rosana röövikud. Need ilmuvad kevadel niipea kui õhk on üle 13  C soe. Oma munad muneb ta hallide kogumikena tüvele ja jämedamatele okstele. Talvitunud munadest väljuvad röövikud, kes 40 päeva vältel toituvad, närivad ära võrse tipu ja rullivad lehe kokku , mille tulemusena peatub kasv ja võrsete areng. Leherööviku munade hävitamiseks tuleb põõsaid enne pungade puhkemist töödelda keemiliste ja bakteriaalsete prearaatidega .Kui röövikuid on vähe, siis võib neid lihtsalt käsitsi ära korjata ja siis hävitada. Suurema kahjurite hulga puhul tuleb kasutada insektitsiide ("Iskra-M",  0,05% "Decis") või siis peletavaid preparaate.

Kevadel õitsvate enelate rühm.
Siia kuuluvad enelad, mille õied moodustuvad eelmise aasta võrsetel. Nendele on iseloomulik terve puhma võrsete teke. Näiteks on 10 aastasel taimel võrseid 30-60. Nendel enelatel eemaldatakse täielikult kõik (pärast 7-14 aasat) vanad võrsed ja igal aastal eemaldatakse välja läinud võrsed.
Liigid :
Alpi enelas - Spiraea alpina 
Van Houttei enelas - Spiraea x vanhouttei (Briot) Zab. 
Täkiline. enelas - Spiraea crenata L.
Taraenelas - Spiraea chamaediyfolia L.
Naistepunalehine lehine enelas — Spiraea hypericifolia 
Kantoni enelas - Spiraea cantoniensis Lour
Paljuõieline enelas - Spiraea x multiflora Zab. 
Nipponi enelas- Spiraea nipponica Maxim.
Teravalehine enelas - Spiraea x arguta Zab. 
Kaunis enelas - Spiraea bella Sims.
Tuhkurenelas - Spiraea x cinerea 
Ploomilehine enelas - Spiraea prunifolia Sieb. et Zucc. 
Keskmine enelas - Spiraea media Fr.Schmidt
Thunbergi enelas - Spiraea thunbergii Sieb
Kolmehõlmaline enelas - Spiraea trilobata L.
Kuriili enelas - Spiraea aemiliana


Suvel õitsvate enelate rühm: neil moodustuvad õisikud jooksva aasta võrsetel. Järgmisel aastal ilmuvad õied uuesti jooksva aasta võrsetel, vanade võrsete tipud kuivavad. 3-aastased võrsed vajavad juba noorendamist, eemaldada tuleb ülemine osa võrsest. Kui seda ei tehta, siis vanad võrsed kaarduvad maha ja järk-järgult kuivavad. Võrse tervikuna elab 6-7 aastat, kuid kuna taim annab ohtralt juurevõsu, siis selles mõttes on taim igavene. Pärast 4.ndat kasvuaastat soovitatakse igal aastal lõigata põõsas tagasi kuni 25- 30  cm-ni maapinnalt.
Liigid:
Valge enelas— Spiraea alba
Valgeõieline enelas— Spiraea albiflora (Miq.) Zbl. 
Kaselehine— Spiraea betulifolia
Hambuline enelas— Spiraea x billardii
Madal enelas— Spiraea x bumalda Burv.
Viltjas enelas— Spiraea tomentosa
Tihe enelas— Spiraea densiflora
Douglasi enelas— Spiraea douglasii Hook. 
Pajulehine enelas— Spiraea salicifoiia L.
Kääbusenelas— Spiraea pumilionum = S. lanciflora x S. decumbens
Vaevaenelas— Spiraea humilis
Sirelilehine enelas— Spiraea x syringaeflora Lem.
Laialehine enelas— Spiraea latifolia
Jaapani enelas— Spiraea japonica L.











Copyright © 2002-2018,  "Ageeta" oü   All rights reserved.